inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 1958) "Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle arsti, advokaadi, kerjuse või varga sõltumata nende talendist või päritolust." Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda kogemuste baasil (nagu Skinner arvas), vaid teisi inimesi
2. KLASSIKALINE TINGITUS Klassikalist tingitust seostatakse harilikult vene füsioloogi Ivan Pavlovi (18491936) avastusega. Pavlov uuris esimesena eksperimentaal meetodil õppimist. (Krull E, 2000) Klassikalisel tingimisel toimub õppimine siis, kui kaks sündmust esinevad ajas koos. Toimub stiimulite generalisatsioon stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile, hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Kõrgema järgu tingimiseks on tingitud stiimuli seostumine muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma.(TÜ Kliinikum,14.03.09) 2.1. KLASSIKALISE TINGITUSE OLEMUS Pavlovi avastatud klassikalise tingituse mehhanism on kõige hõlpsamini mõistetav tema katsetest. Nende algseks eesmärgiks oli uurida, kuidas seostub katseloomal (koeral) toidu tajumine süljeeritusnäärmete tegevusega. Uurimuse käigus märkas Pavlov imelikku asjaolu
klassikaline tingimine Õppimine tingimise teel. Siin vaatleme õppimist klassikalise tingimise kaudu . Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppisimise tulemusel. Avastas vene füsioloog. Tunnustades tema tööd hakkati nimetama tema käsitletud refelksi klassikaliseks. Näiteks uuris kuidas kujuneb koaeral tingitud süljerefleks. Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant(toitja) ruumi tuli. Sellist nähtust nimetatakse klassikaliseks tingimiseks. Tuues toitu koerale koos kellaga, hakkas tal sülg jooksma, ning hiljem kella kuuldes(stiimulit) hakkas koeral automaatselt sülg jooksma. ÕPPIMISE MEETOD TÄHENDAB UUE STIIMULI OMANDAMIST. Näiteks kui kella helisedes toitu ei tule, siis ei kutsu varsti enam koeral süljheeritust esile. BEEBI KATSETUS (tehti müra kui näidati rotti, hiljem hakkas kartma isegi kõiki karvaseid loomi) Operantne tingimine- vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikult
näiteks kahte pilti A ja B. Järgnevalt saab uurija mõõta, kui kaua laps ühte ja teist pilti vaatab. · HARJUMIS TEHNIKA see meetod hõlmab harjumise tekitamist ja huvi äratamist stiimulite vastu. Imik võib jälgida teda huvitavat stiimulit pikalt, kuid ajapikku kaotab selle vastu huvi. · TINGIMINE imikud õpivad teatud viisil käituma, kui nende käitumist kinnitada seda nimetatakse tingimiseks. Nägemistaju · IMIKU TAJU UURIMINE vastsündinud lapse visuaalsed võimed erinevad täiskasvanu omast. Näiteks on vastsündinu nägemisteravus oluliselt kehvem. · MUSTRITE TAJUMINE imikud võivad juba väga varakult eelistada teatud mustreid ja kujundeid. Näiteks isegi alles 2 päeva vanused lapsed suutsid eristada mustrilisi kujundeid ilma mustriteta kujunditest.
(a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e. sarrustavad (reinforce) inimeste käitumist. Sellist õppimisprotsessi nimetatakse operantseks tingimiseks (operant conditioning). John B Watson (1878 – 1958) “Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha ükskõik kelle – arsti, advokaadi, kerjuse või varga – sõltumata nende talendist või päritolust.” Albert Bandura – sotsiaalse õppimise teooria Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda
kuigi tänapäeval üsna julmana mõjuva katseseadme abil - ta kogus sülge katseklaasi vooliku abil, mis oli opereeritud otse koera süljenäärme külge. Katse tulemusi interpreteeris teadlane ise järgmiselt: •toit on koerale tingimatu ärritaja, mis kutsub esile tingimatu refleksi. • õppimist või treenimist, kus tingimatu ärritaja (antud katses toit) esineb korduvalt ja alati samaaegselt mingi muu ärritajaga, nimetas Pavlov tingimiseks. • ajapikku tekib ajus uus seos, kus see muu ärritaja hakkab seostuma algse tingimatu ärritajaga • edaspidi kutsub juba see uus ärritaja üksindagi esile samasuguse refleksi, nagu varem tegi tingimatu ärritaja. Nüüd kutsutakse seda uut ärritajat tingitud ärritajaks ja viimase poolt esile kutsutud refleksi tingitud refleksiks. Klassikaline tingimine – käitumise muutumise protsess, mille käigus
Näiteks võib mürarikka tänava äärses korteris elav imik harjuda mööduvate autode müraga, mis teda esialgu (reflektoorselt) võpatama ja nutma pani. Mõne elukuu jooksul võib ta kaotada algselt selgesti ilmnenud ehmumisreaktsioonid iga üksiku mööduva masina müra kuuldes. 2. Klassikaline tingitus Klassikalise tingituse olemus on järgmine. Klassikaline tingitus (classical conditioning), mõnikord ka eesti keeles klassikaliseks tingimiseks ja tingrefleksiks (conditioned reflex) nimetatud nähtus on õppimise liik, mille korral indiviid õpib reageerima neutraalseile stiimuleile, mis tavaliselt selliseid reaktsioone esile ei kutsu. Klassikalise tingituse avastaja oli Ivan Pavlov (1849 1936). Oma katsed tingrefleksi tundmaõppimiseks tegi Pavlov koertel, kel oli mulgustatud magu ja/ või süljenääre. Mõlemast koguti sekreeti vastuseks kasutatud ärritajaile.
annaabi.ee 
