Tegemist on tahe sõnnikuga. Igal aasta ostame juurde 200 tonni sõnnikut kohalikult talumehelt, kellel endal see ära ei kulu. Kokku on meil aastas kasutada ligikaudu 300 tonni sõnnikut. 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine Talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina. Esmalt peame endale selgeks tegema, kui palju on meil võimalus kasutada orgaanilisi väetisi ja kui suured on vajavate kultuuride kasvupinnad ( ha ). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km
Sõnnik kogutakse läheduses asuvatte sõnnikuhoidlasse. Esmalt selgitatakse välja, kui palju toodavad loomad orgaanilist väetist. Loomadelt saadav tahesõnnik: 10*1+4*1/2+5*1/5=13 lü Sõnnik t = lü × 10…12 Sõnnik t=13*11=141t Loomade toodetud sõnnikuhulk aastas: 141 – (30%) = 98,7t Sõnnikut on väetamiseks 98,7t. 3.2 Orgaaniliste väetisnormide planeerimine Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kaer, kartul, mais, oder. Väetusnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetusnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan välja, kui palju saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (Kt) ja mulla väetustarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha x Kt x Km Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil (näidis)
Tinghhektarite arvutamiseks on vaja teada antud väetist vajavate kultuuride kasvupinda (ha). Kultuuride suhtelise väetisevajaduse konfitsenti (Kt). Tinghektar= ha*Kt Ühe tinghektari kohta keskmiselt kasutada oleva sõnnikunormi (X) leidmiseks tuleb toodetav sõnnikukogus tonnides jagada tinghektaritega. X= fond / tinghektar Kultuurile planeeritava väetisenormi (X) arvutamiseks kasutan valemit: X= X*Kt Tabel 2. Orgaaniliste väetiste planeerimine tinghektarite meetodil. Kultuur Pindala ha Kt Ting-ha X X t/ha Fond/ting- ha 1 2 3 4 5 6 Taliteravili 60 0,8 48 24 19,3 Kokku 70 - 56 - -
Lisaks arvestatakse veel väetistest esimisel aastal toitainete kasutamise koefitsenti. Empiirilised meetodid-võimaldavad olemasolevate väetiste jäägitut kasutamist Korrigeerimiskoefitsendi meetod- mugav kasutada kui meil on teada väetise vajadus. Esmalt arvutatakse korrigeerimiskoefitsent, see näitab meile sisuliselt väetisega kindlustatuse taset. Korrigeeritud väetisnormi leidmiseks tuleb vajalik väetisnorm korrutada vastava väetise korrigeerimiskoefitsendiga Tinghektarite meetod- näitab tinglikult seda pinda mida tuleb väetada. Seda saab rakendada eeskätt orgaaniliste väetiste annuste arvutamisel. Meetod on eelmisest lihtsam aga ebatäpsem ja tuleb kõnealla loomade heade söötmis-ja pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste
saagiga eemaldatavad toitained (St) mida korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga b. Üldbilansi meetod- sellel kasutatakse lisaks ka katteallikaid. 2. Empiirilised meetodid: võimaldavad olemasolevate väetiste (näiteks sõnnik jt. orgaanilised väetised) jäägitut kasutamist. a. Korrigeerimiskoefitsendi meetod-kasutatakse siis kui on teada väetise vajadus, eraldi arvutatakse P ja K b. Tinghektarite meetod-orgaaniliste väetiste puhul 3. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid: efektiivsus ning vajalikud väetisnormid, lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. a. Suvalised-puhul võetakse aluseks katsetes saagilt parimaks osutunud väetisnormid. b. Funktsionaalsed.- põhineb sellel, et väetisnorm (x) ja saak (y) ei ole omavahel lineaarses sõltuvuses. 26. Väetussüsteemi mõiste, ülesanded ja omapära erinevates maaviljelusviisides –Väetustööde
Sõnnikut on väetamiseks 193 t, mis on väetamiseks täiesti piisav. Loomakasvatuse intensiivsus: Hobusekasvatustalu suurus kokku on 30 ha, talli suurus on 0,2 ha. Seega on loomakasvatuse intensiivsus talu maal 1 lü/ha. 8 2.2.2. Orgaaniliste väetisnormide planeerimine Talus vajavad orgaanilisi väetisi aedmaasikad, kaer ja lutsern, aastas kokku 15 ha. Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit. Sel meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel. Selleks selgitan välja, kui palju on saab talu kasutada sõnnikut ja kui suured on väetist vajavate kultuuride kasvupinnad (ha). Veel on vaja teada kultuuride suhtelist väetistarvet (K t) ja mulla väetistarbe koefitsenti (Km). Tinghektar = ha*Kt*Km Valemit kasutatakse väetisnormi arvutamiseks ühe tinghektari kohta. Tabel 4. Väetisnormide arvutamine tinghektari meetodil
veokulude, käivitusbensiini ja määrdeainete maksumus) saadakse kütuse ja määrdeainete maksumus. Jooksev remont: kulud leitakse tehtavate tööde mahtude alusel. Amortisatsioon: taimekasvatuslike hoonete, rajatiste, ehitiste ja maaparanduse amortisatsioonikulud jaotatakse proportsionaalselt kultuuride külvipinnaga, põllutöömasinate ja riistade amortisatsioonikulud proportsionaalselt vastavale kultuurile tehtud tinghektarite arvule. Loomakasvatuses toimub jaotamine vastavalt soo- ja vanuserühmadele. Muud otsesed kulud moodustuvad vähemtähtsatest, kuid toodanguga otseselt seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt.
annaabi.ee 
