Link loole "Nuper rosarum flores„ https://m.youtube.com/watch?v=0QipoTdSDx8 Guillaume Dufay ja Gilles Binchois (miniatuur aastast 1451) II Põlvkond(1460- 1490) Tegevus algas Burgundia riigi langusajal Kompositsioon muutus „gootilikumaks“ Žanrid sarnanesid esimese põlvkonnaga Viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenuimaks võtteks kaanon. Antoin Busnois (…-1492) Johannes Tinctorise(u 1435-1511) Johannes Ockeghem (u 1420-1497) – kuulsaim teos „reekviem- missa“(missa surnute mälestuseks) : https://www.youtube.com/watch?v=kcRku6UL9YQ III põlvkond(1490-1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel arenesid renessanslikud jooned muusikas täiuseni imitatsioonid ja kaanonivõtted kompositsioon oli tasakaalukas rütm lihtsustus ja lähtus teksti deklamatsioonist hääle kooskõla-harmoonia-hakkas mängima järjest suuremat rolli
Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda peetakse vokaalpolüfoonilise stiili algatajaks ja sinna kuulusid muusikakirjanikud Guillaume Dufay ja Gilles Binchois. Teine põlvkond küll järgis esimest, kuid sealt pärineb üks silmapaistvamaid heliloojaid Jahannes Ockeghem, kes peale heliloojana ja lauljana oli ka veel hiljem üks silmapaistvaim helilooja õpetaja. Peale selle kuulusid sinna põlvkonda muusikakirjanikud Antoin Busnois`d ja Johannes Tinctorise. Kolmanda põlvkonna järel arenes muusika täiuseni, rütm lihtsustus, harmoonia hakkas mängima suuremat rolli ja muusika muutus üldiselt lihtsamaks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Neljanda põlvkonna muusika suunati aga väiksemale kuulajaskonnale ja muusika muutus reserveerituks. Selle põlvkonna heliloojateks olid Nicolas Gombert, Jacobus Clemens non Papa, Adrian Willaert. Viienda
) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed. Madalmaade II põlvkond- Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest. Võib kirjeldada kui sama meloodia algust hiljem. Johannes Ockeghem- Heliloojate õpetaja.10 missat. Kuulsamatest polüfooniline reekviem- missa. Motette vähe. Antoin Busnois. Johannes Tinctorise. III Madalmaade põlvkond- Josquin Desprez- 20 missa autor. Motetid, ilmalikud laulud. Harmooniliselt tasakaalustud, selge vorm. Samas muusika isikupärane, jõuliselt isikupärane. Jacob Obrech- eluhetkel tunnustati kui parim helilooja Euroopas. Looming oli ilmselt kiriklik, põhirõhk missatsüklitel. Jõudis oma teostes kõrgrenessansliku vormiselguseni. Heinrick Isaac- pani aluse polüfooniakoolkonnale Saksamaal. Loyset Compere. Pierre de la Rue Jean Mouton. IV Madalmaade põlvkond-
o Guillaume Dufay, Gilles Binchois o Selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist mõjutatud rütmika, terts- ja sekstintervallid, imitatsiooniline polüfoonia. o Zanrid: missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul · II o Johannes Ockeghem, Antoin Busnois, Johannes Tinctorise o Kompositsioon mõistusepärasem, keerukam. Rütm vabam, kaob seos tekstiga. Tähelepanu rohkem üksikuile meloodialiinidele, kui kooskõlale. o Zanrid: missa, motett o Kaanon võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest, seotud tekstiga. · III
Muusika iseloomustusSelgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsija sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. ** 1. Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 14601490). 2. Heliloojad Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas ,,gootilikumaks"mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4
Ilmalik laul loovutas oma koha missale ja motettile. Kõige iseloomulikum on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenuimaks võtteks on kaanon. Kaanon on võte muusikas, kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletataks teistest-kirjas on neid vähem, kui reaalselt kõlab. Tähtsaim helilooja Johannes Ockeghem (u 1420-1497) Pärit Ida-Flandriast, õpetas ka heliloojaid. (Antoin Busnois, Johannes Tinctorise) III põlvkond 1490-1520 (Itaalia) Tasakaalustatud sageli ka sümmeetriline ülesehitus, häältekooskõla-harmoonia- mängib järjest suuremat rolli (kahe koori vastandumine), hakatakse rohkem jälgima teksti. Suurim helilooja oli Josquin Desprez-,,muusikute vürst", kes avas teiste silmad muusikale. Sündis Põhja-Prantsusmaal. 15 ja 16 sajandi vahtusel leiutati nooditrüki tehnika ja suur osa tema loomingust oli juba tema eluajal trükis ilmunud. ,,Relvastatud mees"
3. Muusika iseloomustus-Selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsi-ja sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid- missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. ** 1. Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 1460-1490). 2. Heliloojad- Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus- iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus kompositsioon taas ,,gootilikumaks"-mõistusepärasemaks, keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, otsekui lõpmatusse suunda arenguga, rühm muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks ning kaotas oma selge seose tekstiga, helilooja tähelepanu oli suunatud rohkem üksikuile meloodialiinidele kui nende kooskõlale. 4
annaabi.ee 
