Niisiis sõltub kasu turvameeste arvust kõverjooneliselt, hind aga sirgjooneliselt. Selle, milline on firma puhaskasu iga alternatiivse otsustuse (turvameeste arvu) korral, leiame, kui lahutame kasust hinna. Otsustus, mille puhul kasu ja hinna vahe on suurim (graafikul tähistatud "O"ga rõhtteljel), on optimaalne ehk ökonoomne otsustus (parim turvameeste arv). Klassikaline näide kasu ja hinna arvestamisest loomade käitumise seletamisel on N. Tinbergeni uurimistöö naerukajakate koloonias. Teadlane märkas, et peale poegade koorumist viib vanemlind munakoored peagi pesa juurest eemale. Tinbergen pidas selle põhjuseks asjaolu, et valged koored pesa kõrval äratavad kergesti tähelepanu ja varesed leiavad muidu varjevärvusega pojad nende järgi kergesti üles. Ta tegi eksperimendi, kus näitas, et see tõesti oli nii: varesed rüüstasid rohkem neid pesi, mille lähedale teadlane oli paigutanud munakoored
*Puhas riskivastutus-Vastutab kahjustaja, valides optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu,*E ei ole motiveeritud,Kahjustaja süüvastutus- 1/2vertik.Vastutab kahjustaja, E valib optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu 1/2Vastutab ohver*K valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahuOhvri süüvastutus-1/2horis.Vastutab kahjustaja, kes valib optimaalse ette-vaatuse ja tegevusmahu1/2Vastutab ohver, kes valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahu Kombin.süüvastutus SV mõlemale Tinbergeni reegel ja kahjuõigus-N sõltumatu eesmärgi üheaegseks saavutamiseks on vaja vähemalt N erinevat instrumenti/vahendit/meedet.*Ainult vastutusnormi valikuga pole võimalik optimeerida üheaegselt kahjuosaliste ettevaatust ja tegevusmahtu Tegevusmahu probleem puhastusseadme näitel- Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust
Käitumine vaheldub. Varased psühholoogid: organismi panevad käituma sisemised “tungid”. Need tungid on kvantitatiivselt mõõdetavad-võrreldavad - hetkel tugevaim tung ekspresseerub vastava käitumisena. Varased etoloogid: loomadel esineb piiratud arvul “instinkte” (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. N. Tinbergeni hierarhiline otsustamismudel, selle põhimõtted ja puudused. Iga instinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus. Käitumise “energia” voolab neist keskustest “allapoole” teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi. Sealt omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi. Iga taseme keskused on mõjutatud organismi sisemise seisundi poolt. Enne iga järgmist hierarhilist taset paiknevad vastavad
C ¨ E¸ © aL ¹ Kui Q const ja kapitali suurus on ette antud, siis vajalik töökulu on 1 § Q ·E L ¨ D¸ © aC ¹ Tinbergeni tootmisfunktsioon on (arvestab tehnoloogilist progressi) Q ae Pt C D LE , kus P on tehnilise progressi mõju parameeter ja t on aeg. Näitab tehnilist progressi ja pole otseselt seotud kapitalikulu ja tööjõuga. Kasvufunktsioon on (kõik näitajad on juurdekasvutempod) q D c E l P , kus q , c ja l on vastavalt toodangu, kapitali ja töökulude juurdekasvutempod. Kapitali (füüsilise) mahu mõju toodangule on (k on toodangu mahu muutus)
teisiti. Kuigi semiootika ei tegele organismide füsioloogilise ehitusega, on neist ometi vaja olla teadlik, et mõista nende kommunikatsiooni. J. Hoffmeyer: märgilisuse tekkimise lähtekohaks looduses on seaduspärad, kui midagi toimub rutiinselt, siis ilmub varem või hiljem keskkonda mingi olend, kes näeb seda kui märki. Oluline linnu liikumise suund ja saba ja pea vaheline suhe (see röövlindudel teistsugune, et hästi manööverdada), mille järgi Tinbergeni katse linnupojad vastavalt kas peitsid end rohu sisse või ei teinud välja – märk. Väljaheited – indeksiaalne märk organismist Jala- ja liikumisjäljed ja tegevusjäljed (sageli toitumisega seotud) – märgid Kui tavaline käitumisakt või tunnus muutub signaaliks, siis väheneb variatiivsus. Konvergentne evolutsioon – sarnasus tänu arenemisele samas keskkonnas. Ühele tegevusele võib evolutsiooni kaudu külge kleepuda märgikäitumisi, nt
väliseid tegureid, mis kutsuvaid esile erinevaid käitumismustreid 12. Varaste psühholoogide ja etoloogide ettekujutus otsustamismehhanismist. Esineb piiratud arvul "instinkte" (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. 13. N. Tinbergeni hierarhiline mudel, selle puudused. iga instinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus * käitumise "energia" voolab neist keskustest "allapoole" teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi * sealt omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi * iga taseme keskused on mõjutatud organismi sisemise seisundi poolt * enne iga järgmist hierarhilist taset paiknevad vastavad päästikmehhanismid, mis "avavad
Varased etoloogid: Loomadel esineb piiratud arv “põhiinstinkte” (söömisinstinkt, agressiivsusinstinkt, sigimisinstinkt, sugemisinstinkt jne). Iga põhiinstinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt kontrollib pesa ehitamist, kosimist, vanemhoolt jne). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. Otsustamine tegevusmustrite käivitamise üle toimub erilise hierarhilise mudeli kohaselt. N. Tinbergeni poolt välja töötatud klassikaline hierarhiline mudel loomade otsustusmehhanismi selgitamiseks: iga põhiinstinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus. käitumise “energia” voolab neist keskustest läbi hierarhiliselt “allpool” paiknevatesse teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi. sealt satub energia omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi.
annaabi.ee 
