" Edward Rickenbacker 1 ,,Inimelu olemus, nagu ka olmetingimuste ja terve eli olemus, on mitmetähenduslik: lahutamatu segu heast ja halvast, õigest ja väärast, loovast ja hävitavast energiast nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil." Paul Tillich ,,Rõivad ja komber ei määratle inimest, kuid aitab väiselt tublisti paranada seda, missuguseks ta loodi." Henry Ward Beecher ,,Sügavale inimrinna sisse on maetud kirg millegi jahtimise järele." Charles Dickens ,,Sündsus heldus koostöövalmidus hädas aitamine kohusetundlikkus; need omadused
temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule · Peateos "Olemine ja aeg" (1927) · Husserl lähtus Descartes'ist, et meil kõigil on midagi, mille olemasolu on vaieldamatult kindel teadmine oma teadvusest; samas nõustus Husserl
Maalikunst kujutab endast püüdu ,,tõlkida" lõunedile mingi fragment elatavast elust. Seetõttu ei pruudi kunsti olulisus väljenduda spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu. Tavaliselt mõistetakse religioosse kunsti abil ainult religioosse motiiviga teoseid, aga ometi võivad olla religioosse sisuga hoopis teistsugused teosed. Ekspressionism kui kõige religioosse kunsti kõrgeim vorm, kirjeldab kõige rohkem emotsioone(Tillich). Nt Saksa ekspressionisti Emil Nolde Prohvet on üks võimsamaid mälestusmärke Kristuse müstilise ja salapärase aspekti kujutamises uusajal. See äratab ambivalentseid esmareaktsioone: kujutatu pole vahetult äratuntav. Nolde´t ei paelu Issanda traditsiooniliselt eeldatud füüdilist joonte reprodutseerimine või tema kujutamine tüüpteemades. Ta püüab tabada kaemusehetke, mis vaatajat haarab, sundides teda kunstniku nägemusse kätketuga ,,ühist keelt" otsima.
Religioonifenomenoloogia Religiooni =eligioon= käsitluse võimalused · Religiooniteadused v teoloogia religiooniteadused/religiooniuuringud * metodoloogiline agnostitsism · Teistes teadusharudes kasutatavad teooriad ja meetodid · Teoloogia õpetus Jumalast , usuteadus uuritava eksistentsiaalne tähendus uurijale. *Teoloog käsitleb oma ainest kire , hirmuja armastusega (Paul Tillich) Religion · Uskumused ja tavad · Filosoofia ja praktika nt. Mis on elu eesmärk · Maaimanägemisviis · Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne · Olemisviis · Kultuur · Poliitilised eelistused · Moraal ja eetika · Identiteet(individuaalne / kollektiivne)- kes me oleme , kust me tuleme ja kuhu läheme, mis on meie(põhi)väärtused Euroopa ja =eligioon 21.saj · Religion ja kollektiivne identiteet
Et sest haigusest väljuda, tuleb tuvastada jumala surm. Nietzsche käsitlus vastandus positivismile. Kuna Nietzsche lähtub vaatepunkti-õpetusest, siis on igasugune teadmine üksnes interpretatsioon: pole fakte, on üksnes interpretatsioonid. TEISTLIK EKSISTENTSIALISM SØREN KIERKEGAARD (1813-1855). ,,Emb-kumb", ,,Kartus ja värin." Mõtlemise suurim paradoks on katse avastada midagi, mida mõte ei suuda mõelda. (XX saj. huvitavamaid teolooge-eksistentsialiste: Karl Barth, Paul Tillich, Rudolf Bultmann. Neid on nimetatud teistlikeks eksistentsialistideks.) 29 Ülimaid eetilisi väärtusi tuleb otsida jumalast, kuid selle olemasolu ei saa tõestada. Pühendumuse aluseks on usk, mitte mõistus. Objektiivne tõde on olemas, kuid pole kättesaadav, inimese jaoks ei saa tõde olla kiretu. Indiviid on ülim kõlbeline üksus ja seetõttu on just inimelu isiklikud, subjektiivsed aspektid kõige olulisemad.
mõtestada. Teatud mudelid tuleb tänapäeva teoloogilise mõtlemise arengutaseme juures kohe kõrvale heita. Teised sisaldavad ehk tõe mingit aspekti. Ainult nende võrdlemise läbi saab tekkida edasine areng. Võrdluse jaoks on vältimatu empiiriliselt kõrvutatava materjali kogumine. Seda on käesolevas töös ka teha püütud. Arusaadavatel põhjustel ei ole Jungi õpetust teoloogilistes ringkondades just tervitatud. Siiski ei saa teatud mõjusid eitada. Isegi Paul Tillich väidetakse olevat öelnud peale Jungi surma ja veidi enne enda surma ühel loengul Chicago ülikoolis, et kui tal oleks veel jäänud piisavalt aega, tahaks ta edasi liikuda ,,jungilikus" suunas. (CLIFT 1983:136) Kristliku mõtte seisukohast on kaheldav Jungi duaalne jaotus: kindlapiiriline empiiriline maailm versus spekulatiivne metafüüsiline maailm. Juba Vana Testament seletab nii inimest kui Jumalat läbi erinevate võrdpiltide ja kujundite ning teadlike antropomorfismide. Kristus oma
nagu laev elumeres, milles otsitakse päästmist." Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest, nõidpreestritest, Jumala mõistest ja usueetikast, prohvetitest, kogudusest, pühast teadmisest, seisustest, klassidest ja nende seotusest religiooniga, teodiike probleemist, lunastuse teedest ja nende mõjust eluviisile, usueetikast ja ,,maailmast" ning lõpetades kultuurireligioonide ,,maailmaga". Paul Tillich on analüüsinud heteronoomseid, autonoomseid ja teonoomseid kultuure. Ta käsitleb religiooni pigem kui inimkultuuri vormina. Erich Fromm käsitleb usku ja selle objekti aga väga erinevalt. Ta arvas, et inimene peab saama täiuslikuks olendiks, kuna ta selles ei ole. ,,Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks". Usk 5 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: ,,Usk Jumalasse on
nagu laev elumeres, milles otsitakse päästmist." Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest, nõidpreestritest, Jumala mõistest ja usueetikast, prohvetitest, kogudusest, pühast teadmisest, seisustest, klassidest ja nende seotusest religiooniga, teodiike probleemist, lunastuse teedest ja nende mõjust eluviisile, usueetikast ja ,,maailmast" ning lõpetades kultuurireligioonide ,,maailmaga". Paul Tillich on analüüsinud heteronoomseid, autonoomseid ja teonoomseid kultuure. Ta käsitleb religiooni pigem kui inimkultuuri vormina. Erich Fromm käsitleb usku ja selle objekti aga väga erinevalt. Ta arvas, et inimene peab saama täiuslikuks olendiks, kuna ta selles ei ole. ,,Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks". Usk 5 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: ,,Usk Jumalasse on
“ Kristlikud kogudused moodustavad mingi kindla usulahu alusel. Max Weber avab religiooni avara panoraami, alates religioonide tekkimisest, nõidpreestritest, Jumala mõistest ja usueetikast, prohvetitest, kogudusest, pühast teadmisest, seisustest, klassidest ja nende seotusest religiooniga, teodiike probleemist, lunastuse teedest ja nende mõjust eluviisile, usueetikast ja „maailmast“ ning lõpetades kultuurireligioonide „maailmaga“. Paul Tillich on analüüsinud heteronoomseid, autonoomseid ja teonoomseid kultuure. Ta käsitleb religiooni pigem kui inimkultuuri vormina. Erich Fromm käsitleb usku ja selle objekti aga väga erinevalt. Ta arvas, et inimene peab saama täiuslikuks olendiks, kuna ta selles ei ole. „Elu eesmärgiks on saada täielikuks sündinuks“. Usk 4 tuleb tema arvates inimese seesmise suunitlusena ehk ka seadumusena. Fromm: „Usk Jumalasse on
annaabi.ee 
