võivad olla mereloomade kivistised,kõva ja püsiv.Marmor:Koostis: Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist,koosnevad marmorid,kas kaltsiidist või dolomiidist.Lisandina võib marmor sisaldada kvartsi,küünekivi,granaate, pürokseene,diopsiidi,serpentiini jne.Marmor koosneb aga valdavalt kaltsiidist,mille kõvadus on 3,seetõttu saab marmorit nõelaga hõlpsasti kriimustada. Erinevalt kvartsiidist reageerib marmor ka hapetega, näiteks soolhappega,mille tilgutamisel marmorile järgneb reaktsioon,mille käigus eraldub kihisedes süsinikdioksiid.Välimus:Marmorite värvus on väga varieeruv-helevalgest mustani.Marmorile on sageli omane voolutekstuur,mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine
65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim Olenevalt sellest kas marmor on tekkinud lubjakivist või dolokivist, koosnevad marmorid, kas kaltsiidist või dolomiidist. Keemiline valem on CaCO3 Marmorite värvus on väga varieeruv helevalgest mustani Reageerib ka hapetega, näiteks soolhappega, mille tilgutamisel marmorile eraldub kihisedes süsinikdioksiid Marmorit kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina
Absindi vees lahustamine annab omapärase efekti: aniisist ja teistest koostistaimedest pärit eeterlikud õlid lahustuvad küll alkoholis, kuid mitte vees seetõttu vee lisamisel tulevad need lahusest välja ning muudavad joogi välimuse läbipaistmatuks ning valgeks. Seejuures tulevad esile ka uued lõhna- ning maitsevarjundid. Seda muutust nimetatakse prantsuse sõnaga louche [luss]. Et vee aeglaselt tilgutamine annab teistsuguse efekti kui kiiresti peale valamine (tilgutamisel tulevad maitsevarjundid rohkem esile), siis on sellest protsessist saanud rituaal ning absindi joomise tähtis külg. Tänapäeval reklaamitakse ja müüakse mõningaid, eriti Tsehhis valmistatuid absinte koos rituaaliga, kus absinti pistetud suhkrutükk pannakse põlema, lastakse sulada ning pannakse absinti ja valatakse peale jääkülma vett, et tuli kustutada. Eriti populaarseks sai see siis, kui seda kujutati filmis "Moulin Rouge". Selline rituaal on 1990ndatel välja mõeldud ning pole
alisariiniga. Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3*H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Zn2+ - ioonide tõestamine a) 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilka rohelist ditisooni lahust tetraklorometaanis. Zn2+-ioonide olemasolul muutub lahuse värvus loksutamisel purpurpunaseks. b) Mõnele tilgale aluselisele lahusele, milles sisalduvad CrO42, [Al(OH)6]3 ja [Zn(OH)4]2-, lisatakse tioatseetamiidi lahust ja hoitakse keeval vesivannil.
Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud NH3·H2O pudeli kohal laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas. Ka siin ei õnnestunud tilkreaktsioon väga hästi. Tekkis küll lillakaspunane rõngas, kuid seistes lillakaspunane värvus kadus. Proovisin ka esimest tõestusmeetodit ning seal õnnestus tõestada Al3+-ioonid. Zn2+ - ioonide tõestamine · 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilkarohelist ditisooni lahus tetraklorometaanis
· Talluse läbimõõt: kuni 10 cm · Viljakehad kollased, esinevad paljudel isenditel · Kasvukoht: leht- ja okaspuude koor, puit, graniit- ja lubjakivid, betoonehitised. · Väga sage kogu Eestis Kõiki seinakorpade liike (Eestis teada 8) iseloomustab kuldkollane kuni oranz lehtjas tallus. Kuna leidub ka teisi kollase tallusega samblikke, siis antud perekonna kindlaks eristamiseks on sobiv kasutada nn. Värvusreaktiivide abi tavalise kaaliumhüdroksiidi tallusele tilgutamisel värvub see korpsamblikel silmapilkselt veripunaseks. Sellise silmatorkava värvuse muutuse põhjuseks on korpsamblike talluses sisalduv ja neile värvi andev samblikuaine parietiin. Korpsamblikest kõige tavalisem ja kõige enam tuntud on harilik seinakorp ehk harilik korpsamblik (Xanthoria parietina). Tema lehtjas tallus on suhteliselt suur (läbimõõdus 2-10 cm), hõlmad 1-5 mm laiad, õhukesed ja lamedad, substraadile tihedalt liibuvad. Talluse
Katse 3.2. Al3+-iooni tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul Filterpaberile kantakse üks tilk K4[Fe(CN)6] - lahust ja tilga keskele üks tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-iooni tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatidena. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud konts. NH3·H2O pudeli kohal - laigu äärtesse tekib Al(OH) 3. Alisariini (1,2, dihüdroksüantrakinoon C14H8O4) lahuse tilgutamisel ümber laigu äärte reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub roosakaspunane rõngas. Kirjutada heksatsüanoferraatidega toimuvate reaktsioonide võrrandid. K4[Fe(CN)6] + 2Cu2+ → Cu2[Fe(CN)6] + 4K+ K4[Fe(CN)6] + 2Cd2+ → Cd2[Fe(CN)6] + 4K+ 3K4[Fe(CN)6] + 4Fe3+ → Fe4[Fe(CN)6]3 + 12K+ K4[Fe(CN)6] + 2Zn2+ → Zn2[Fe(CN)6] + 4K+ Katse 4 IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena
Lisasin tilkhaaval ja loksutades 6 M NH3 x H2O vesilahust. 4. Katseandmed Lahus muutus tumesiniseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NiSO4 lahusele NH3 x H2O vesilahuse lisamisel toimus reaktsioon. Lahus värvus tumesiniseks. Reaktsioonivõrrand: NiSO4 + 6 NH3 x H2O Ni(NH3)6SO4 + 6H2O tekkinud nikli ammiinkompleks andis lahusele sinise värvuse. 6. Kokkuvõte või järeldused NiSO4 lahusesse 6 M ammoniaagi vesilahuse tilgutamisel tekkis tumesinine nikli ammiinkompleks ning lahus värvus tumesiniseks. Atsiidokompleksid 3.1 1. Töö eesmärk o Hõbekloriidi sademe saamine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: 0,2 M NaCl lahus, AgNO3, küllastatud NaCl lahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M NaCl lahust ning lisasin ühe tilga AgNO3 lahust.
annaabi.ee 
