• Töö käigus tekkisid osad detailid, mille tegemine valmistas mulle raskusi ning nüüd kirjutan välja nipid, mida järgides peaks olema lihtsam asjale pihta saada. Mooni tikkimine • Mooni tikkimine on üsna töömahukas protsess. • Et kroonlehtedel lõngad õiges suunas jookseksid, tõmba mustrit kangale joonistades pliiatsiga mõned kriipsud ette. Maasika tikkimine • Joonista muster kangale, märgista lõnga suund. • Tikkimist tuleks alustada ülaservast. • Teise värviga alustades pööra töö tagurpidi, siis tuleb serv korrektsem. • Seejärel viimistle serv ja alusta lehtede tikkimist. Valmis tikand • Kui olin juba pool tööd valmis saanud, siis teine pool tööst sai valmis veelgi kiiremini. • Lõpptulemusega jäin väga rahule ning peale tikkimist õmblesin valmis ka koti. • Mul on väga hea meel, et ema saab hakata nüüd just minu tehtud
liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes hakkasid vanausulised organiseerima salajasi "tädikoole", kus anti vanausu õpetust. Tüdrukuid saadeti Peterburi ja Pihkvasse õppima lugemist, koorilaulu ja ikoonide tikkimist. Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse-Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal
täiesti kogenematu, polnud laia ilma näinud. Iisaku juurde tuli ta seepärast, et keegi teine ei võtaks teda oma ilu puudumise tõttu ära. Hiljem koos elades nad aga kasvasid kokku ja armusid, saadi isegi kaks poega. Ingeril polnud millegi üle nuriseda, talu pidaminegi aina kasvas. Kui aga sündis tüdruk ei tulnud Ingeril mõttegi, et laps võib sündida jänese mokkaga ja ta tappis ta. See viis naise kaugele linna vangi mitmeks aastaks. Ta õppis seal tundma linna elu, õmblemist, tikkimist. Tagasi tulles kaugemaale tuli ta juba tütre Leopoldiinega ja uute oskustega. Nüüd oli käes hetk, mil Inger ei kannatanud seda maa elu. Ta hakkas igatsema elu linnas. Õnneks sai ta tegeleda õmblemisega, müümisega, kõik hakkas endiseks minema. Kaevandamise ajal tuli Ingeri teele jälle kiusatus - Gustav. Noor ja nõgus noormees. Nende vahel ei juhtunud palju, kuid mehe lahkudes tundis Inger süümepiinu. Ta hakkas jumala poole pöörduma. Kõik see juhtum aga andis
Näiteks on teemaks punumine, siis õpetaja arutab lastega, et mida saab punuda, mis materjalidest. Küsib, et kas keegi on kunagi midagi pununud jne. ühesõnaga õpetaja võtab õpetamisel arvesse laste seniseid kogemusi ja arvamusi. 10. Teadlikkuse printsiip- Õpetaja räägib lastele konkreetsest teemast, selgitab seda vastavalt jõu- ja eakohasusele, selle tõttu mõistab laps milleks see vajalik on ehk laps teadvustab endale seda. Näiteks selgitab õpetaja lastele kudumist või tikkimist, lapsed mõistavad, mis otstarbeks inimesed koovad või tikivad ja oskavad seda väljendada nii sõnaliselt kui ka praktiliselt. 3
Pere saabumisel majutusasutusse on lastel võimalik joonistada vastuvõtu läheduses olevas lauas seni kuni vanemad end sisse registreerivad. Asutuses on eraldi peretoad, mis on sisustatud nii, et lastel oleks võimalikult palju ruumi joosta ning mängida. Lisaks on tubades värvipliiatsid ja A4 värviplokk, samuti lasteraamatud ning paar puidust nikerdatud mänguasja. Lastele on mõeldud eraldi käsitöö ringid, kus tüdrukud saavad õppida ning proovida kudumist ja tikkimist, samal ajal kui poisid saavad valmistada puidust mänguasju. Majutusasutus pakub vibulaskmise väljakut, kus lapsed saavad kätt proovida instruktori valvsa pilgu all. Mahe Maamajutusel on suur aed, kus lapsed leiavad endale tegevust nii suvel kui talvel. Suvel on võimalus lastel kiikuda, liivakastis mängida või liumäel turnida. Talvel saavad lapsed väljas lumekindluseid ja memmesid valmistada, samuti hoolitseb
arvutusteadus. Muusika ja matemaatika olid kreeklaste silmis lähedased sugulased. Pottsepad õpetas Athena savi põletades anumaid valmistama; talupaegadele andis ta töövaeva vähendamiseks adra ning õpetas neid oliividest oliiviõli välja pressima. Ta leiutas veel vankri asjade vedamiseks ning täiustas laevaehitust. Taltsutas esimese hobuse. Peale muude asjade õpetas ta naistele ketramist, kudumist ja õmblemist, vanutamist värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema. Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda
Neil kujunes lugupidamine õigeusklike suhtes ning väga tugev relvavendlus, mis oli kohati tugevam kui ustavus sultanile. Nad võistlesid omavahel julguses, kiiruses ja osavuses. Lisaks õpetati neile hobuste eest hoolitsemist. Haaremisse sattus palju erinevaid tüdrukuid, põhiliselt orje, kes pididki algusest peale leppima teenijanna rolliga, kuid oli ka neide, keda kasvatati ja treeniti, et valitseja lemmiknaisteks saaksid. Õpetati tantsimist, laulmist, nalja tegemist, tikkimist või mõne muusikainstrumendi mängimist. Selles suletud keskkonnas aga sisustati aega söömisega. Rasvarikkad lihatoidud ning maiustused põhjustasid kiiret kaalutõusu. Sagedasest jalad risti istumisest kõrvedusid paljudel neidudel jalad, sest liikuda sai vähe. Seega oli haaremil 2 poolt: piltidel jäädvustatud saledad mandlisilmadega unelmate naised ja tegelikkuses tüsenenud kõverate jalgadega neiud. 8 5. KOOL JA ÕPPIMINE
õpitu kinnistamisel ja laiendamisel ning kodusel õppimisel ja huvide tekitamisel. Selline õpikeskkondade kodu ja lasteaia vastastikune seos peegeldab üksteisest lugupidamist ja arvamuste jagamist. 3.2 Koostöövõimalused Pereliikmetele pakutakse palju erinevaid võimalusi programmis osalemiseks. Peresid ergutatakse igal ajal rühma külastama. Pereliikmeid kutsutakse jagama oma huviala või oskusi lastega, näiteks õpetama puutööd või tikkimist. Pereliikmete ja õpetajate koostöö, suhtlemine ja info vahetamine kohandatakse vastavalt perede vajadustele ja eelistustele. Kui mõlemad vanemad käivad tööl ja neil on vähe aega lasteaiaelus osalemiseks, pakutakse kontakti hõlbustamiseks välja muid variante. Õpetaja võib koju saata iganädalasi märkmeid lapse lemmiktegevuste kohta. 3.3 Suhtlemine Peredega suhtlemine on õpetaja kõige olulisem ülesanne. Kõik pered muretsevad oma laste pärast
annaabi.ee 
