1973; ÕLI, PAPP 17X28,5 CM HIND: 375 Saaremaa keskpäev 1980; ÕLI, LÕUEND 88X106 CM HIND: 2600 1980; ÕLI, PAPP 40X50 CM HIND: 1350 Tulpide pidu 1982; ÕLI, LÕUEND 90X109 CM HIND: 1900 Reekviem hukkunud kadakatele HUKKUNUD KADAKATE EEPILINE JA NUKKER LUGU ON PÄRIT LOHUSALU KIVIRANNA KADAKAVÄLULT. OTSE ÜLE LAHE PAISTAB SEAL OMAAEGNE PALDISKI SÕJAVÄEPOLÜGOON, KUS VEEL PAAR AASTAKÜMMET TAGASI TIIRUTASID LIIVAL SÕJAVÄEMASINAD. SIIS LAHKUSID NÕUKOGUDE VÄED LÕPUKS KA EESTIST, ENT MIDAGI ELULE VAENULIKKU NAGU OLEKS TULNUD ÜLE LAHE KUNSTNIKU ARMASTATUD KADAKAVÄLJALE JA KADAKAD, KEDA LEILI MUUGA ON AASTAID KUJUTANUD KUI ISIKSUSI, HUKKUSID. Tunnustused · 1959. Balti vabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom · 1967
Leisi pop-art'ilikult löövatele ja efektsetele lilledele, ilma et ta seda oleks kavatsenud" -Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik. "Reekviem hukkunud kadakatele" Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu kiviranna kadakavälult. Otse üle lahe paistab seal omaaegne Paldiski sõjaväepolügoon, kus veel paar aastakümmet tagasi tiirutasid liival sõjaväemasinad. Siis lahkusid Nõukogude väed lõpuks ka Eestist, ent midagi elule vaenulikku nagu oleks tulnud üle lahe kunstniku armastatud kadakaväljale ja kadakad, keda Leili Muuga on aastaid kujutanud kui isiksusi, hukkusid. 1960- tänapäevani on tal kadakatest maale Enamasti on ta kujutanud kadakatega maastikke erinevas valguses, haljaste ja kaunitena. Vaid mõnel maalil aimub kunstniku poolt isiklikult läbi elatud looduskatastroof tema armastatud
"Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!" ja "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!". Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle kahe tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Tanke väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid Nõukogude Liidu lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. Roosikrantsi tänava alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja Oskar Pärn, kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele Stalinile, Molotovile, Vorošilovile ja teistele
Alexandre Dumas vanem, kelle asutatud "Ajaloolises Teatris" (Théãtre historique) nägi rambivalgust ka Jules Verne'i esimene ühevaatuslik värsskomöödia "Murtud kõrred" ("Les pailles rompues", 1850), millele järgnes kohe ka operett "Pimesikk" ("Colin-Maillard"). Edu algus XIX sajandi keskpaik oli suurte murrangute aeg. Sotsiaalsed revolutsioonid, üllatavad avastused teaduses ja tehnikas. Sooritati sentsatsioonilisi retki maakera senitundmatuisse paikadesse. Õhupallid tiirutasid taeva all. Elekter tõotas muinasjutulisi väljavaateid. Gigantsed aurulaevad ja usinad auruvedurid muutsid põhjalikult inimeste ettekujutust võimalikust liikumiskiirusest. Ahv osutus inimese sugulaseks. Fourier ja Saint-Simon ei olnud veel kaugeltki unustatud ja Karl Marx hakkas kuulsaks saama. Selline miljöö, iseäranis teaduse ja tehnika peadpööritav areng, avaldas Jules Verne'ile nii tugevat mõju, et ta loobus libretodest (vahepeal oli ta abiellunud
kuna mees elas vltsitud isikutunnistusega ja oleks vangi viidud), andis talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel
varanduse otsimist jätkaks ning et kui neiu on osa poisi ,,loost", siis tuleb ta tagasi, oli rõõmus, et tal on nüüd, keda oodata - Inglane oli ehitanud vahepeal ahju ja algust teinud metallist kulla valmistamisega, Inglane leidis, et tema suurimaks takistuseks siiani oli olnud ebaõnnestumise kartmine - ,,Armastades on kõigel hoopis suurem tähendus." 62% - poiss läks kõrbesse jalutama, et seal oma mõtteid mõtiskleda, tema peakohal tiirutasid 2 kulli, kellest üks ühel hetkel teisele kallale sööstis, poiss mõistis seda kui järjekordset märki, et oaas on muutumas ohtlikuks kohas ja sõjapaigaks - poiss rääkis märkidest kaamelimehele, viimane saatis poisi edasi hõimupealiku juurde, ta kutsuti pealike uhkesse telki, ei mõistetud, miks ilutus tuli just poisile ja mitte neile, arutleti pikalt ning lõpuks otsustati, et kui sõda tõesti jõuab nendeni, saab Santiago iga 10 hukkunud
abielluda, kuna mees elas vltsitud isikutunnistusega ja oleks vangi viidud), andis talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem
● Interneerimine - neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade äravõtmine ● Baaside lepingu sõlmimine ● 17.sept.1939.a. NSVLiit ründas Poolat, Orzel põgenes ● NSVLiidu süüdistused, et Eesti Vabariik ei suuda oma piire kontrollida ● Moskvasse nõuti kaubanduslepingut sõlmima välisminister K.Selter, temalt nõuti vastastikuse pakti sõlmimist ● Nõukogude lennukid tiirutasid Eesti õhuruumis, laevad ristlesid Soome lahes ● Olukorrast Eesti välissaadikutele infot ei jagatud ● Kaalukad otsused võeti vastu kitsas ringis Baaside lepingu sõlmimine 28.sept. 1939.a. allkirjastati Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vaheline vastastikuse abistamise pakt vt Tera Baltisakslaste lahkumine ● 6.okt. 1939.a. pidas Hitler kõne, kus ta kutsus baltisakslasi kodumaale tagasi pöörduma ● 18.okt. lahkus 1. laev ümberasujatega, kokku 1939-1940.a. 12660
Võrse korralduse ja kavandi järgi see rajati üleöö.[1] Enne seda oli umbes samas kohas sillutisel asunud Tartu linna 0-punkti tähistanud linnavapi kujutisega pronksist kaevukaas. Purskkaev oli lihtsa ehitusega, umbes 7 meetrit läbimõõdus ja 3/4 meetrit sügav. Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru.Purskkaev oli linnarahva seas populaarne: 1970.1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja häirisid oma tuututamisega linnavalitsuse tööd, nii et miilits pandi korda pidama.[3] Purskkaevus käidi ka suplemas, mis oli üliõpilaste jaoks samasugune traditsioon nagu kaart mööda üle Kaarsilla ronimine.Kuna purskkaev hakkas tasapisi amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi kavandite saamiseks uuele purskkaevule, kuid pakutud kavandid osutusid liiga kalliks.[2] 1997
oleks vangi viidud), andis talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu judis viimasel hetkel, päev peale tema
annaabi.ee 
