spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne. Pärast sperma kvaliteedi hindamist tehakse otsus selle kasutamise kohta. 2. Emiste viljakus 3. Emiste piimakus Emis toodab 2-kuuse imetamisperioodi jooksul üle 300 kg piima. Piimaand oleneb väga paljudest teguritest, nagu: I. Imetavate emiste kehavarude suurus resp. emiste tiinusaegse söötmise tase. Paljude katsete põhjal on selgunud, et tiinusperioodil tugevamini söödetud emised lahjuvad järgneval imetamisperioodil rohkem. Üldiselt soovitatakse emiseid tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas
toitumus vähemalt 2,5 palli · Kitsede söötmine tiinuse lõpp-perioodil tasakaalustatud ratsioonidega, ratsiooni energiasisalduse tõstmiseks vajalik teraviljade, jõusöötade ratsiooni lülitamine · Igale kitsele õige söödafrondi olemasolu teraviljade söötmisel · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Põhjus: · Kaltsiumi ainevahetushaigus, mida soodustavad liigselt kaltsiumi sisaldavate söödaratsioonide kasutamine tiinusperioodil. Kui söödetakse kitsesid madala kaltsiumi sisaldusega ratsioonidega tekib utel negatiivne kaltsiumi bilanss ja see puudus kutsub esile paratüroid (PTH) hormooni aktiveerimise ja kaltsiumi kättesaadavuse suurenemise luudest. · Ca vajadus suureneb, sest palju kaltsiumi vajatakse loote arenguks ja ternespiima tootmiseks · Ka proteiini defitsiit soodustab poegimishalvatuse teket · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Sümptomid:
1 punkt (väga lahja) – rasvaladestus puudub. 2 punkti (lahja) – õhukese rasvakihiga. 3 punkti (hea toitumus) – nimmelüli ogajätked ja roidejätked on ümarad, tuntavad tasastena, need on tunda vaid tugevamai vajutusel. Sõrmed tungivad roidejätkete alla vaid tugeval surumisel. Lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. 4 punkti (rasvunud) – paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) – väga paksu rasvakihiga. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Tiinuse 2. ja 3. kuul võib ute toitumus langeda isegi 0,5 punkti võrra. Sel ajal võib neile sööta vähemväärtuslikku sööta (näiteks põhku koos vähemväärtusliku heinaga) ilma, et see mõjuks negatiivselt loote kasvule. Kuid tiinuse 4. ja 5.ndal kuul on vaja utte sööta kvaliteetsete
Võõrutusejärgselt peavad talled kohanema vaid rohusöötadel põhineva dieediga. Lihaks Karjatäienduseks Kasvatatakse 6-7 kuu vanuseks, Utt-talled paaritatakse: kui kehamass on 40-45 kg. 1) ̴̴̴10-12 kuu vanuses 2) 18 kuu vanuses Tiinete ja imetavate uttede söötmine. 3 punkti (hea toitumus) – lihassilm on hästi tuntav, rasvakiht mõõdukas. Tiinusperioodil peaks olema uttede söötmine sellisel tasemel, mis tagaks uttedele hea toitumuse (tiinuse kestel 3 punkti ja tiinuse lõpul 3,5 punkti). Suurem uttede toitainete vajadus on tiinuse 4. ja 5 kuul. Siis on vaja utte sööta kvaliteetsete söötadega ja tugevalt. 60 kg raskune utt vajab vabal algtiinuse perioodil 9,4 MJ, lõpptiinuse ajal 14,7 MJ ja imetamisperioodi alguses juba 19 MJ. Imetamisperioodil:
Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Rühmasulus pidamisel on oluline emiste arv sulus. Üldistades katsete tulemusi, loetakse optimaalseks paigutustiheduseks 4–10 emist sulu kohta. Normaalne asustustihedus
_ Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine tiinusperioodil avaldab mõju emiste piimaproduktsioonile imetamisperioodil. Emiste piimakus (põrsapesakonna mass) suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on normaalselt 0,55–0,65 m lai, kusjuures nooremiste tarvis vajatakse kitsamaid (0,55 m) latreid, sest liiga laias latris olles pöörab emis end tihti ümber. Tiinete emiste söötmine normeeritult vähendatud söötmisnormidega on võimalik, kui iga emis on kindlustatud söötmiskohaga
2 3,6 0,91,4 Mineraalid ja vitamiinid Ca: P suhe 1:1 või 1,5:1 (2:1). Tiinusperiood 1,5:1 Se sisaldus peaks olema 30 mg/kg (min. 20 mg/kg) Cu sisaldus üldiselt madal (10-15 mg/kg) Mineraalid ja vitamiinid segada koos jõusööda seguga (1 tonni kohta 25 kg) Mineraalsööta segu ute kohta ööpäevas ~ 10 g tiinusperioodil ~ 15 g imetamisperioodil Soola ~ 25 g lauadaperioodil ~ 57 g karjatamisperioodil Söödaratsioon põhust ja rapsikoogist Seeduv ME Kaltsium Fosfor Na Cu Se Kuivaine Söödad Kg proteiin MJ g g g g g kg g
annaabi.ee 
