- Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks. Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem Udara ehitus - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal piimaga - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt
planeerima 100 g ööpäevast massi-iivet, väga tugevasti lahjunud emaskitsedele aga 150 g. Sellest tulenevalt tuleks toodud tarbenormidele lisada metaboliseeruvat energiat vastavalt 3 või 6 MJ ja seeduvat proteiini vastavalt 21 või 42 g. Lõpptiinete kitsede (4...5 tiinuskuu) summaarsed toitefaktorite tarbenormid on saadud elatustarbe-, lootetarbe- ja kehamassi juurdekasvu tarbenormide liitmisel. Toodud normides on arvestatud, et tiine kitse enda kehamass suureneb kahel viimasel tiinuskuul keskmiselt 25 g ööpäevas. Sellest tulenevalt suureneb sel perioodil kitse kehamass (viljastusprodukte arvestamata) keskmiselt 3...3,5 kg. Piima andvate kitsede summaarsed tarbenormid on leitud elatustarbe ja piimatootmistarbe alusel. Nende normide juures on silmas peetud ka seda, et suuremate toodangute (3...4 kg ) puhul kasutab kits kehavarusid ka piima tootmiseks. 3 kg piimatoodangu korral on arvestatud kehamassi vähenemist 25 g, 4 kg juures 50 g ööpäevas
· Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda 6 nädalase vahega. Edasi vaktsineeritakse hobuseid iga kuue kuu järel. · Varsad, kes on sündinud vaktsineeritud märast tuleks vaktsineerida pärast võõrutamist 6 8 kuu vanuselt. · Vaktsineerimata mära järglased võib vaktsineerida alates 4 elukuust. · Tiinete märade eriti tõhusaks kaitseks tüüp 1 vastu kasutatakse ka tiinete märade vaktsineerimist 5, 7, ja 9 tiinuskuul. Teetanus · Sageli vaktsineeritakse hobused gripi kompleksvaktsiiniga, millesse kuulub ka teetanusevastane vaktsiin. Sellisel puhul pole hobust eraldi vaja teetanuse vastu vaktsineerida. · Eestis kasutatakse eraldi teetanuse vastu vaktsineerimiseks enamasti vaktsiini Cloteid, mille puhul kasutatakse järgmist skeemi: · Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda 6 nädalase vahega. Edaspidi 1 kord 2 - 3 aasta järel.
Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? 4 kg (ühe toodanguühiku saamiseks kulutatud söödakogus) Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100 tuh kandis. 4. ja 5. tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid. Energia – süsivesikutest, rasvast ja proteiinist.
emist sulu kohta, sulu pind emise kohta rühmasulus vähemalt 1,9 m2 (künata). Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. ERITI TÄHTIS! Kui siga kasutab 1 kg kehamass juurdekasvu kohta 4 kg jõusööta, siis milline on söödaväärindus? Emiste sigimistsükkel (3 perioodi) – vaba, tiinus, imetamis. Kokku 150 päeva. Kesikuid peetakse rühmasulus. Sigade tiinusperiood: 115 päeva. Sigade keskmine viljakus on 10-14 põrsast perekonnas. Lammaste arv 100tuh kandis. 4. ja 5. tiinuskuul on vajalik uttede söödaratsioonis vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu. Ühel jootmiskorral peab tall saama 50ml/kg ternespiima. Täiskasvanud sugujäära paaritumiskoormus – 50 utte. Toitumisõpetus ja veiste söötmine Loomorganismi toitumine. Õhk, vesi, toit. Söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid. Energia – süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiin Rasv 14 vitamiini
Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend. Emakat katsudes saab veterinaararst tiinust kontrollida 10-12 nädalal. Aga üldjuhul kasutatakse ultraheli. Hobuste puhul on kaksikud välistatud. Ja kui on kaks sügooti, siis tuleb üks ära hävitada enne 12 nädalat. Sest muidu tuleb teha abort. Tiined märad lähevad tigedamaks. 7ndal tiinuskuul vaja vaktsineerida, II süst 9-ndal kuul, et varss peale sündi elama jäeks ja ei tekiks aborte. Tiinus kestab 11 kuud ehk 335 päeva. 310-370 päeva võib olla kõikumine. Täkkvarssadel on tiinus päev või 2 kauem. Varssumine Hobuste poegimine. Märadel peaks olema ruumi 16 m2. Tal peaks olema põhk all. Tavaliselt varssuvad enne ööd. Ideaalne temperatuur võiks olla 10-14 kraadi, tuuletõmbevaba. Hilisem kevadine varssumine kõige puhtam. Mära puhul ei ole hea abistada
Viirushaigused (parvo, ebamarutaud). 6. EMIS EI POEGI Pärast paaritamist peetakse emiseid eraldi kultidest ja ümberindlused jäävad märkamata Munasarjades on tsüstid. Emise poegimisjärgne emaka involutsioon ei toimu lõpuni ja homronaalne regulatsioon on häiritud. 41. Põrsaste surnultsündide põhjused PÕRASTE SURNULTSÜNDIDE PÕHJUSED 1.Mumifitseeritud põrsad (põhjustatud ebasobivaist mõjuritest 2.-3.tiinuskuul) Mumifitseerumine - Mumifitseeruda võib kas üks või rohkem loodet. Enamikel juhtudel on põhjuseks viirused (parvo-viirus, Aujeszky tõbi). Lisaks sellele: söötmise mõju (eelkõige mittekvaliteetne sööt) emise võitlemine emise kehatemperatuuritõus (Erysipelas) võib tekkida veremürgistus, teeb kookoni lootele ümber 20 2.Surnud enne sündimist (surnud põrsad on nn
annaabi.ee 
