piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Metsade raiumise ja eksportimisega seonduvad küsimused on aktuaalsed ka Eestis. Eestis on metsade all umbes 45% riigi territooriumist, mis on enamuse Euroopa riikidega võrreldes kõrge protsent. Hetkel raiutakse Eestis umbes 4 miljonit tihumeetrit puitu aastas, kuid Metsaameti poolt ettevalmistatav metsanduse arengukava näeb ette lubatud raiemahu suurendamise 8 miljoni tihumeetrini aastas. Kahjuks näeb Metsaamet erinevalt looduskaitsjatest kasvavas metsas vaid seisvat raha. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate nii taime- kui loomaliikide arvuks kokku 5- 100 miljonit. Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele tundmata. Nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva
osa Eesti kultuurist (Keskkonnaministeerium). Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism,
varusid. Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu eksportimise soodustamise poliitikaga, kahanes saematerjali import Jaapanisse kümnendiku võrra võrreldes 2001. aastaga. 9.6Kas olemaolevad puiduvarud rahuldavad Jaapani vajadusi Jaapanis olemas olevad puidu varud ei kata vajadusi. Kuigi 70 % Jaapani pindalast on kaetud metsaga, ulatus 2003. a saematerjali sissevedu 15,34 miljoni tihumeetrini ning metsatööstus sõltub enamuses sisseveetavast puitmaterjalist. viimastel aastatel on suutnud Jaapan oma metsatööstust toorainega varustada 18-20 % ulatuses (1960. a 87%). 9.7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidu tooteid? Milline on tema osa maailmamajanduses? Jaapan ekspordib puidu tooteid. Tema osa maailmamajanduses pole eriti suur. 9.8Millised võiksid olla peamised probleemid Jaapanis, mis on metsaga seotud? Jaapanlased on palju looduses kujundanud enda käe järgi
metsasuse suurenemine mingil määral globaalset metsade hävitamist. Euroopa metsade pindala koos Venemaaga on 1 005 001 000 ha . Erinevate stsenaariumide järgi võib Euroopa metsa pindala aastal 2040 olla 329 kuni 343 miljonit hektarit. Euroopa metsade puidutagavara on 114,2 miljardit m3 (State of Europe's Forests, Forest Europe,UN ECE, FAO, 2011). Euroopa metsade kogu puidutagavara suureneb arengustsenaariumi järgi 51 miljardilt tihumeetrilt 2000. aastal 62 miljardi tihumeetrini 2040. aastal. Puistute keskmine puidutagavara hektari kohta suureneb sama aja jooksul 152 tihumeetrilt 189 tihumeetrini (Outlook for the developments of European forest ressources, 2003). Metsasuse protsent on riigiti väga kõikuv. Soomes on see 74 % ja Rootsis 67 %. Samas on Malta metsasus vaid 1,1%, Islandil 1,4% ja Iirimaal 6,6%). Iga eurooplase kohta tuleb keskmiselt alla poole hektari metsa. Metsa pindala elaniku kohta on suurim meie põhjanaabritel Soomes: 4,3 hektarit )
tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest,on mis suures osas 48% metsast on istutatud mets. See 48% metsa, mille raie toimus 20. sajandi teisel poolel (suur majanduskasv - võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku on see 48% istutatud täis tööstuslikku seedrit (Jaapani krüptomeeria), mis kasvab kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. 2003. a saematerjali sissevedu 15,34 miljoni tihumeetrini ning metsatööstus sõltub enamuses sisseveetavast puitmaterjalist. Seoses metsamaterjali eksportivate maade töödeldud toodangu eksportimise soodustamise poliitikaga, kahanes saematerjali import Jaapanisse kümnendiku võrra võrreldes 2001. aastaga. Viimastel aastatel on suutnud Jaapan oma metsatööstust toorainega varustada 18-20 % ulatuses (1960. a 87 %). Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad
Tuule kiirus oli 20-24 m/s, kohati 30-35 m/s. so. 9-10, kohati 12 palli. See torm kestis kaks päeva. Algas Saaremaal ja Liivi lahel ning levis piki Eesti läänerannikut ja sisemaale. Torm kahjustas eriti ulatuslikult Loode ja Põhja-Eesti metsi. Tormikahjustuse esialgne maht oli ligikaudu 400 000 tm so. 70% tolleaegsest aastasest raiemahust. Tormist purustatud, mahaheidetud ja vigastatud puude maht moodustas 2,5% metsade üldtagavarast. Hiljem suurenes kahjustatud metsade maht 0,6 milj. tihumeetrini. Kahjustuste mahu kasv oli tingitud mitmesugustest hilisematest teguritest nagu tugevad tuuled, lumevaalimine ja üraskirüüsted. Ajuti orkaaniks paisunud tuulele ei suutnud vastu panna ei männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, tormi jõud ületas nii tormihellade kui tormikindlate liikide vastupanu. 18 Metsa mõju tuulele
(Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S. coccinea) lehtereoslaid. Halli lepa nimetamisega seostub meile kaunivärviline lepatriinu, punakaspruuni rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu". 2004. aasta andmetel kasvas meil vabariigis hall-lepikuid 199,6 tuhandel hektaril, ehk 9,3 % metsamaast, üldtagavara ulatus 37,2 miljoni tihumeetrini. Keskmine hektaritagavara 186 tm, keskmine boniteet 1,5, keskmine vanus 30 aastat, keskmine kõrgus 14,4 m ja juurdekasv 7,1 tm/ha aastas. 58,1 % kõigist hall-lepikutest on raieküpsed. Suur erinevus on riigi- ja erametsades riigimetsadest moodustavad hall-lepikud vaid 2,0 % (16,1 tuhat ha), kogutagavaraga 2,81 miljonit tm ning erametsades on selle puuliigi osakaal koguni 13,8 % (183,5 tuhat ha), kogutagavaraga 34,359 miljonit tm. Hall-lepikud on meil eriti rohkesti kasvanud 1990
annaabi.ee 
