munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, tutttihaseid, sootihaseid, sinitihaseid, sabatihaseid. Kõik nad turnivad osavasti okstel, ripuvad kasvõi pea alaspidi. Iga puu ja põõsas uuritakse läbi äkki on
oma murekesed. Sügis on ju edev silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured, kutsub tihaseid. OKTOOBER Maimu Linnamägi Nõmm alles kanarbikulilla, pahlad põlles, loodab marjulist. Lõoke lendas üle laulusilla lõunamaale. Jällenägemist! IGAL TALVEL OMA NOORUS Ott Arder Tuli tali, tuli tali, tali tuli, jaa! Talvetuul tõi lumetuisu, valge ilmamaal. Kõik on hoopis isemoodi! Kirkas talvevalguses. Hea on talve imetleda eriti ta alguses. SEPTEMBER Ellen Niit Näe, silmanurgast säratab
.................11 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................................12 2 Kes on tihased? Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erinevasse seltsi, 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Tihased kuuluvad väruliste seltsi. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid. · Sinitihane · Sabatihane · Musttihane · Rasvatihane · Põhjatihane · Sootihane · Kukkurtihane · Tutt tihane (Linnud ,,Eesti selgroogsed") Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada. Näiteks Inglismaal on teada juhtumeid, kus tihased on õpppinud piimapudeleid nokkadega avama (R.Ling, 1980). Kõik tihased peale sabatihase elavad puuõõnsustes (Tihased). Pesa ehitab sabatihane
Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga. Kukkurtihane tegutseb ainult veekogude ääres soistes võsastikes. Kukkurtihase pesa kujutab endast kukrut. Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Tal on lai valge kuklalaik. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka okaspuude seemneist. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Tema saba on niisama pikk kui terve keha koos peaga, sageli isegi pikem. Sabatihase laul on hõbeselge ja helisev "tlililili". Talvel hulgub sabatihane võsades ja hõredates metsades, tulles sageli ka linnaparkidesse ja -aedadesse.
seda temalt. 19) Kuidas linnud jagavad ökonišše okaspuudel? Mis on gild? Ökonišši näitena tihased, pöialpoiss ja porr okaspuudel: Musttihane ja pöialpoiss toituvad põhiliselt oksa tipu lähedal, Tutt-tihane toitub oksa keskel põhjatihane toitub oksal tüve lähedal, porr tüvel. Kõik söövad puul elavaid ämblikke ja putukaid. Kohtades kus üht liiki elab vähem saab teine liik oma nišši laiendada, näide: Gotlandil ei ela tutt-tihaseid ja põhjatihaseid ja seal on must tihasel võimalik oma toidunišš laiendada tervele oksale Gild on rühm ühesugust toitu ühesugusel viisil kasutavaid loomaliike, olenemata nende süstemaatilisest kuuluvusest. Tekitab alati tugevat konkurentsi. 20) Millised on introduktsiooni ohud? Miks Põhja-Ameerika parasvöötme metsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad? Introdutseeritud isendid ei pruugi oma uute keskkonnatingimustega kohaneda (kliima, konkurents, taimestik jne) ja võivad ilmaaegu
..12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Poegadega epsaurud on väga räpased, kihavad kärbestest ja lõhnavad ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. - 6 Header and footer ; nimi Musttihane Musttihane on üks meie väiksemaid tihaseid. Looduses tunneb ta hästi ära laia valge kuklalaigu järgi. Eluviisilt sarnaneb musttihane teiste tihastega: on niisama vilgas ja ripub tihti oksakesel, pea ja selg allapoole. Eriti eelistab ta tegutseda kuuskede oksastikus. Väljaspool pesitsusaega on ta kõige seltsivam tihane, kes sügisel moodustab vahel isegi tuhandepealisi parvi. Putukate kõrval toitub ta olulisel määral ka okaspuude seemneist, mida kogub koorepiludesse tagavaraks
Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)? Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. 9.Jõe osad. Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk
..12 muna. 22Puukoristaja Sitta europaea osava ronijana võib puukoristaja ainsana meie lindudest puutüvel, pea ees, alla ronida. Ronimisel ei kasuta ta porri ega rähni kombel saba toetuspunktina, vaid tema imetlusväärne ronimisvõime on tingitud pikkade varvaste ebatavaliselt suurest siruulatusest ning teravaist ja tugevaist küünistest. Puukoristaja lend on enamasti lühimaaline ja lainjas, maas kulgeb ta hüpeldes. Oma erksa ja energilise olemisega meenutab puukoristaja tihaseid, kellega koos ka tihti tegutseb. Toidumajakeses taanduvad tema eest kõik teised linnud. Inimese suhtes ei ole ta arg, kuid säilitab loomupärase ettevaatlikuse - eelistab inimese lähenemisel igaks juhuks puutüve taha peituda. Puukoristajal on kolm laulu, mida kuuldub sulailmaga juba jaanuaris. Üks laul on nn. trillerdus, teine laul on langevalõpulised kõlavad vilistused ja kolmas - huikavad heledad tõusvalõpulised vilistused. Puukoristaja viled on nii lõikavad, et paratamatult
Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki on kusagil mõni putukas peidus? Toidu otsimise ja söömise peale kulub neil kogu lühike talvepäev. Iga laps saab neid aidata, sest tihased käivad julgelt söögilaudadel. Neid söögilaudu või söögimaju võib igaüks aianurka või rõdule üles panna. Riputa kas või pekitükk niidi otsas õhuaknast välja
Võsaraat peaks vidistama – ei vidista, nõmmelõoke peaks luilutama – ei luiluta. Kuuleks kirjurähni põristamistki! [---] Nähtavasti on aset leidnud kataklüsm ja olen juhusli- kult sattunud sellest siin metsades säilinud tillukesele saarele. Või on inimene vaatamata kõikidele hoiatustele hakkama saanud järjekordse meeletusega? On see tõesti hääletu kevad? See oleks ju õudne! Äkitselt kostab rõõmsat siutsumist. Metsaservale ilmus salkkond tihaseid. Painajalik nägemus kaob. Oh ei, see pole katastroof, see on vaid looduse eksitus. (Jüssi 1986: 21–22) Nagu osutasime, on iseäranis 20. sajandi teisel poolel eesti loodus- kirjutuses hakanud levima looduskogemuse edasiandmine läbi rõhu- tatult isikliku vaatenurga. Selle puhul ei apelleerita enam niivõrd loo- duse üldaktsepteeritud esteetilisele väärtusele ega rõhutata selle ühis- kondlik-majanduslikku väärtust, vaid käsitletakse loodust pigem kui filosoofilist küsimust
annaabi.ee 
