· Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) · Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) 13 · Zangger'i komitee (ZC) 3.2. Rahvusvahelised firmad Nagu igas riigis, tegutseb ka Kreekas ja sellest väljaspool mitmeid rahvusvahelisi firmasid. Siin on mõned neist. · Kesk-Euroopas tegutseb Elliniki Ifantourgia S.A (Hellenic Fabrics S.A / Kreeka Tekstiil), mis loodi 1974. aastal Thessalonikis. Firma on üks kolmest suurimast teksariide tootjast Euroopas ja ainuke Kreekas. Üks suurematest tootmisüksustest asus ka Poolas. Firma ekspordib suure osa oma toodangust ning omab lepinguid mainekate rõivafirmadega nagu Levi's. · Zeritis grupp ehk Traakia Paberitööstus (loodud 1980. a) omab
Alates XV s. oli oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all. · Jidisi keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. · Ladino e sefardi juudi keel kuulub romaani keele ibeeri-romaani allrühma hulka. · Keele aluseks on vana kastiilia keel heebrea,türgi, vähemal määral prantsuse, kreeka ja lõuna-slaavi keelte mõjuga. · Kirjas kasutab heebrea kirja. · Rääkisid ainult Hispaaniast välja saadetud juudid e sefardimid, kes pärast 1492 a asusid elama Thessalonikis, Istanbulis, Izmiris ja teistes Osmani impeeriumi aladel. Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. Mikve Menoraa ehk seitsmeküünlajalg -kirjeldatud Tooras Magen David ehk Taaveti täht. Juutide keel Pühakiri Tanah.
kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. 4 Kreeka suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis. Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis. Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas.
kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil Lignanos hüpates 2.12 meetrit, mis sel ajal kujunes tema isiklikuks rekordiks. Bohdan Bondarenko võitis sealt hõbemedali. 2006ndal aastal tõusis Bondarenko uuele tulemustetasemele. 10ndal jaanuaril püstitas ta noorte siseruumide rahvuslikel võistlustel uue rekordi, 2.21 meetrit ja tõusis sellega Ukraina parimate atleetide sekka. Suvel 2006 võitis ta Gymnasiades Thessalonikis järjekordse võistluse tulemusega 2.20. 20 päeva hiljem võttis ta esimest korda osa Rahvuslikest Meistrivõistlustest võisteldes täiskasvanud kõrgushüppajatega. Tema oli sel ajal vaid 16- aastane. Konkureerides täiskasvanud hüppajatega võitis ta endale hõbemedali, ta näitas ilmekat võistlustahet ning tulemuseks 2.25 meetrit, mis kujunes tema uueks isiklikuks rekordiks. Treenerid, nähes ta võitlustahet ning suutlikust ületada aina uusi kõrguseid,
KREEKA Kreeka pindala on 130 875 km2-l ja asub Balkani poolsaare lõunatipul. Kreeka rahvaarv on ligikaudu 10 miljonit. Peaaegu pooled elanikest elavad kahes suurimas linnas Ateenas ja Thessalonikis. Riigi pinnamood on enamasti mägine. Mägede vahel asuvad väikesed tasandikud ja orud on peamised põllumajandusalad. Kliima on enamikul riigi territooriumist tüüpiliselt vahemereline, sooja või palava suve ning pehme talvega. Suvel on vihma tavaliselt vähe või üldse mitte, kuid tihti võib kuiv hooaeg alata juba aprillis ja kesta sügiseni. Ainult mõnedes mägede kõige niiskemates kohtades on aastas üle 100 päeva sademeid
Kreekale omane sage valitsuste vahetumine. Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane. (4) 6 Kreeka suhted Eestiga Kreeka tunnustas Eestit 19. mail 1922 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Kreeka ei ole kunagi tunnustanud Nõukogude okupatsiooni Eestis. Eestit esindavad Kreekas kaks aukonsulit - George Nicholas Kassimatis Pireuses ja Georgios Alexandros Honeos Thessalonikis. Esimene Kreeka suursaadik Eestis pärast Eesti taasiseseisvumist oli alates 1993. a. Stelio Valsamas-Rhallis. 2000. juunist kuni 2002. augustini esindas Kreekat suursaadik Basil Ch. Patsikakis, alates 2002. a. oktoobrist suursaadik Lyssandros Migliaressis-Phocas, kes resideeris Helsingis. 10. veebruaril 2005 andis oma volikirjad üle Kreeka suursaadik Christos Karapanos, kes esimese Kreeka suursaadikuna resideerib Tallinnas.
suruti, taastati kommunism. 1960ndtel reformiti majandust, võisid olla väikeettevõtted. 1988 algas üleminek demokraatiale, 1989 aastast ollakse vabariik, vabad valimised aastal 1990. 1999 ühineti NATOga. 47. 15. Kreeka XX sajandil Kreeka elanikkond oli suurenenud, riigis olid pinged kuninga ja peaministri vahel, riik jagunes ja tekkis kaks valitsust – saksa ja britimeelsed. Saksameelsed olid kuningavõimu pooldajad (ateenas) ja britimeelsed olid peaministri Venizelose pooldajad (thessalonikis). 1917 asuti Atandi poolel sõtta ja kaks valitsust ühinesid. Oli sõda Türgiga, kaotati, türklased saadeti Türki ja kreeklased Kreekasse. Monarhia kaotati rahvahääletusel 1924, kuulutati välja vabariik. 1935 likvideeris peaminister Kondylis vabariigi ning taastas monarhia samuti rahvahääletusega. 1936 oli riigipööre, tuli diktatuur, mis kandis nime „4. Augusti režiim“. Head suhted brittidega. 1940 aastal oli sõda Itaaliaga, võideti, kuid peale Saksamaa
annaabi.ee 
