laieneval Rävala Läänemaale ja latgalide aladele rünnakud territooriumil 1211.nov. Toreida piiramine Albert Liivlased, latgalid, Theodoricihi retked Kesk-Eesti Theodorich- *Eesti ala tuleb Mõõgavendade ordu väikestesse maakondadesse Eeestimaa piiskop süstemaatiliselt allutada Novgorodi vürstiriik 1212 Varbola ründamine Novgorodi Mstislav *Idast on oodata
Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal. Ravenna Theoderichi mausoleum Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud. Aacheni lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast. Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale
kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga puuduvad. Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel. Lihula piiskopilinnus 1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve den, Buxhövden) Dünamünde kloostri abti Theoderici (Theodorich, Theodoric) esmalt Lihula ja hiljem ka Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskuseks pidi saama Lihula. Miks valiti Lihula? Selleks on mitmeid põhjuseid. Sakslased ja nende liitlased ei olnud Lõuna- ja Lääne-Eestist palju kaugemale jõudnud. Hea asukoht linnus paiknes järsu põhjanõlvaga looduslikul paekõrgendikul. Juba hiljemalt 13. sajandil paiknes tulevase piiskopilinnuse asukohas eestlaste linnus. Ehitusmaterjali (paekivi) sai murda samalt kõrgendikult. Lihulat ümbritses tihe
See oli eestlaste esimene suur võit. Madisepäeva lahing (21. sept 1217) – korraldades retke läbi Läti alade, põrkasid eestlased kokku sakslastega ja algas lahing. Selles lahingus hukkus eestlaste suursugune juht Lembitu. Muhu linnuse vallutamine (1227) – viimane lahing Muistses vabadusvõitluses ja peale seda langesid Eesti alad võõrvõimu alla. 1201. – Riia linna asutamine (piiskop Albert). 1202. – moodustati Mõõgavendade ordu (preester Theodorich). 1208. – Muistse Vabadusvõitluse algus; sakslased tungivad Ugandi maakonda, kuna Ugandi elanikud olevat röövinud voori ja taheti röövitud vara tagasi saada. 1210. – Ümera lahing 1217. – Liivimaa ristisõjas murranguaasta: kevadel piirati Otepää eestlaste poolt, sakslased sunniti Ugandist lahkuma. Eestlaste võit. 1227. – vallutatakse Saaremaa ja Eesti alad läksid võõrvõimu alla; Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste lüüasaamise põhjused:
Ohvrikivisid oli iga küla läheduses ehk koplis, aga iiekivisid põld mujal kui iies. Allikad. Tihti asub hiies või selle läheduses allikas või allikad. Vahel oja. Rakvere Nurme ja Mahu Koila küla hiiest polegi jäänud muud kui Hiieallikas. Kui allikat pole, on mõnes hiies selle asemel kaev. Kujud. Sarnaselt hõimurahvastega on maarahvalgi pühapaikades seisnud jumalate kujud. Seda mainib juba Henriku "Liivimaa kroonika", kus kõneldakse, kuidas preester Theodorich raiunud arvatavalt Ebavere mäel maha meie jumalate kujud ja näod. Mahu kihelkonna Männiku küla juures asub üsna mere ligidal Hiie lepik. Seal oli vanasti püha hiis, kus asusid jumalate kujud, mida käidi kummardamas. Tantsuplatsid on teada paljudest hiitest. Reeglina on need ümmargused. Mõnes kohas on ümber tantsuringi veeretatud kivid. Seal on tantsijaid kutsutud hiietantsijateks. Mõistagi kandsid säärased tantsimised taialist iseloomu. Tundub, et
eestlastega maha, mille viimased võitsid. Sakslased jõudsid edasi Leole linnuse alla Seda piirati kolm päeva. Nende retkedega püüti tasuda sumud kaasmaalaste eest. Sakalased ja ugalased koos venelastega tegid ka vasturetke läbi kogu lätlaste ja liivlaste ala, kuid tagasiteel sai orduvägi nad Ümera silla juures kätte (viimane suur valilahing muistses vv- s, sama jõe ääres, kus esimenegi). Henriku sõnade järgi panid eestlased mehiselt vastu (hukkus ka Theodorich), kuid löödi siiski tagasi. Surmasaanuid oli ligi 600. 1223. a. juulis saatis ligi kaheksakümnene piiskop Bernhard sõjakutse kristlastele üle kogu Liivi- ja Lätimaa. (Koondati kõik arvestatavad jõud: piiskopvasallid, orduvennad, kaupmehed, liivlased ja lätlased). Kokku tuli ligi 8000 meest. Esimesena kavatseti vallutada Viljandi linnus. Piiramine kestis1. -15. augustini, veepuuduse tõttu pidid kaitsjad lõpuks alla andma. Tehti rahu ja eestlastel tuli uuesti võtta vastu
1184 Meinhard liivlaste juurde 1186 Meinhard piiskopiks 1196-1198 Berthold 1199 piiskop Albert + Kuulutas ristisõjaks 1201 Riia linn + Piiskop Albert ehitas 1202 Mõõgavendade ordu + ek Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu Orduvennad e rüütlid Teenijad vennasd Piiskop-vennad + Sõjaline organisatsioon, ülesanne vallutada, Albert alustas + Theodorich Meinhardi abiline, hilisem Eesti Päevalehe piiskop, Mõõgavendade ordu initsiaator Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed
. 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt.
annaabi.ee 
