Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja maitseained RULLBISKVIIT tk Muna sl Suhkur sl Jahu dl maasikamoos TÄIDIS g Vahukoor sl Suhkur g Mascarpone tk Laimi mahl ja riivitud koor lehte Zelatiin dl Kuum vesi g Aedmaasikad KAUNISTAMISEKS g Aedmaasikad
1. Eesti organisatsioonide toimimist mõjutavad väliskeskkonna trendid ÜHISKONNAGA SEOTUD TRENDID (sh sotsiaal-demograafilised aspektid) Võimalused Ohud Tervisega seotud trendid (kasvav terviseteadlikkus, Struktuurne tööpuudus ja oskuste elutsükli lühenemine kasvav ülekaalulisus ja krooniliste haiguste levik) – (kestev noorte kõrge tööpuudus) – on oht, kuna näitab, et on võimalused, kuna nt terviseteadlikkusega kaasneb ka õppeasutuste ettevalmistus ei vasta tööturu ootustele. Töötutel suurem valmisolek ja tahe tarbida vastavaid tooteid ning puudub nii majandussektorite vaheline kui ka regionaalne mobiilsus – teenuseid
Energiajoogi tarvitajate osakaal. Naised Mehed Jah 18 (50%) 79 (83%) Ei 18 (50%) 16 (17%) Kokku 36 95 Vastusest selgus, et energiajooke tarvitavate meeste osakaal on oluliselt suurem, kui naistel – naistest tarvitasid energiajooki pooled vastanuist, meestest aga umbes neli viiendikku. Mina oletan, et nii suure erinevuse tingis just suurem riskivalmidus ning madalam terviseteadlikkus meeste seas. Energiajoogi tarvitamise sagedus. Naised Mehed Igapäevaselt 1 (6%) 6 (8%) Paar korda nädalas 2 (12%) 19 (24%) Harvem 15 (82%) 54 (68%) Nagu tabelist näha, tarvitab valdav enamus tarvitajatest energiajooke harva, see kehtib mõlema soo esindajate kohta, igapäevaseid tarvitajaid on kaduvväike hulk – naisi umbes 5% ning mehi umbkaudu 8% kogu tarvitajatest
Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda. Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid). Tehnoloogiline analüüs kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse
, allikas http://www.terviseinfo.ee: http://www.terviseinfo.ee/tervise- edendamine/lasteaias/olulised-abimaterjalid/tervisedendus- lasteaias/vaimne-tervis-ja-psuhhosotsiaalne-keskkond 3. Instituut, T. A. (2007). https://www.tartu.ee/data/Ps%C3%BChhosotsiaalse %20keskkonna%20juhendmaterjal%20koolieelsetele%20lasteasutustele. %20TAI%202007.pdf. Retrieved mai 22, 2015 4. M. Maser ja L. Varava ,,Tervisedendus lasteaias"2003 5. L. Varava, T. Pitsi, L. Oja ,,Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis ja liikumismängude" 6. A. Arund, L. Varava ,,Näiteid Eesti lasteaedade tervisealasest õppe ja kasvatustöös"2010 15
Arengu Instituut 2. Kull, M. (1996) Materjale terviseõpetuseks. Tallinn: HK trükikoda 3. Maser. M. (2004). Kooliõpilaste terviskäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda 4. Vaasik, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., (2006) Villa, I. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 5. Varava, L., Pitsi. T., Oja, L. (2008) Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis-ja liikumismängude. Tervise Arengu Instituut. Tallinn: Kruuli Trükikoda AS. 6. Niitra, S. (2013, veebruar 16) Murdeiga pole vaja murda. Postimees, 18. 7. Velsker, L. (2013, 9. aprill) Viiendik eestlastest ei saa osta meelepärast toitu, Postimees, 3 8. Binge. (s.a). [10. veebruar 2013] http://www.toitumine.ee/binge-2/ 9. Dieet. (s.a).[4. detsember 2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Dieet 10. Erinevused dieedi ja söömishäirete vahel (s.a). [2
Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda. Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid).
9. Kõik uimastiennetuse alased tegevused peavad olema regulaarselt hinnatud, kasutades selleks usaldusväärseid meetodeid ja hindamise indikaatoreid; 10. Kõik preventiivsed infomaterjalid, õppevahendid ja ennetustegevuse käsiraamatud koostatakse lähtuvalt sihtgrupist ja testitakse sihtgruppidel. Üldeesmärk: Uimastite esmatarbimise juhtude arvus on saavutatud langustendents ja esmatarbijate vanuses on saavutatud tõusutendents. Alaeesmärgid: 1. Tõusnud terviseteadlikkus ja tervislike eluviiside väärtustamine, millest tulenevalt on kõikides sihtrühmades vähenenud riskikäitumine; 2. Tõhustatud ennetustöö riiklikul ja kohalikul tasandil; 3. Suurenenud asjaomaste ametkondade kompetents Meetmed: 1. Narkovaldkonnas tegutsevate institutsioonide20 koostöövõrgustiku areng; 2. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine üldharidus- ja kutsekoolides,
..................... 136ȱ Järeldus ........................................................................................................ 141ȱ IIIȱOSAȱȱȱȱȱNANDAȬIȱÕENDUSDIAGNOOSIDȱ2012–2014 ..................... 145ȱ NANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱrahvusvahelineȱrakendamine .. 147ȱ T.ȱHeatherȱHerdmanȱ 1.ȱvaldkond:ȱtervisedendus ................................................................................. 149ȱ 1.ȱklass:ȱterviseteadlikkus ........................................................................ 151ȱ Väheneȱmeelelahutuslikȱtegevusȱ(00097)ȱ................................................ 151ȱ Istuvȱeluviisȱ(00168) ................................................................................. 152ȱ 2.ȱklass:ȱtervisejuhtimine.......................................................................... 153ȱ
annaabi.ee 
