Vananev rahvastik See toob toob kaasa endaga majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme. Majanduslikud probleemid: 19. töötavat rahvastikku, kes makse maksab, on vähem; 20. makse laekub riigikassasse vähem; 21. vähem raha pensionis, sotsiaaltoetusteks, riigi poolt pakutavateks teenusteks. Sotsiaalsed probleemid: 22. suureneb sotsiaalhoolekande osatähtsus; 23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust kogutulumaksust. MAKSUMÄÄR - tuluosa, mille maksumaksja maksudena ära maksab. MAKSUSÜSTEEM - ühes riigis kehtivate maksude ja maksustamise põhimõtted. PROPORTSIONAALNE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud maksustatakse võrdselt. PROGRESSEERUV ehk ASTMELINE MAKSUSÜSTEEM - maksustamise põhimõte,
eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet Igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervisehoiule. 4)Loetle inimõigusalased põhidokumendid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) 5)Mille poolest erineb Ameerikalik lähenemisviis inimõigustele Euroopalikust? USAs peab riik tagama igaühele vabaduse, kaasa arvatud vabaduse valida rikkuse ja vaesuse vahel. Toimetulekuküsimused on seal inimese enese, mitte valitsuse kanda. Euroopa traditsioon püüab tasakaalustada vabaduse ja võrdsuse, kuna piiramatu
majandusharud on metallurgia, masinatööstus, tekstiilitööstus. Töötsuslik tootmine tekkis 18.saj lõpul Hollandis ja Suurbritannias üleminekuga masinatöle: kasutusele võeti ketrus, kudumis ja aurumasin, tekkis vabrikutööstus. Oluline oli ka koksi kasutuselevõtt, mis pani aluse metallurgia arengule. Üleminek käsitöölt masinatööle võimaldasid suurendada kulutusi tervisehoiule ja haridusele. Inimeste elujärje paranemine põhjustas rahvastiku suur kasvu. Tööstusettevõtted ja töökohad koondusid linnadesse algas seal kiire linnastumine. Raudteede kastuselevõtt 19.sajandil võimaldas suuremahuli kaugvedusid ka sisemaal. See omakoda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele: piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tegemisele, milleks neil olid paremad eeldused
mett. Veel paar-kolmkümmend aastat tagasi suhtus teadus vegetaarlusesse meie kliimavöötmes begatiivselt. Taimetoitlususse suhtuti kui krooniliselt valgupuuduse all kannatavasse veidrusse. Teaduse areng ja igapäevane elupraktika aga on tõestanud, et ülemäärased valgud pole meile jõuallikaks vaid ohtlikeks mürkideks. Valgurikkad toidud tekitavad rohkem ebameeldivadi lõhnu, näiteks muna, kui valgu vaesed võivalguvabad. See tõsiasi on toitumisele, tervisehoiule ja rahvamajandusele väga tähtis. India joogi ,,Svami Abhedananda väidab, et toitumiseks pole liha . Kõike vajalikku saame puu-, aed- ja teraviljadest ning piimast. Taimetoitlased on tervemad kui lihasööjad. Miks siis liha süüakse? Joogi väitel on see seotud harjumustega, ebausuga, eelarvamustega ja teadmatusega. Liha toit mõjutuba ka peale inimese füüsise tema psüühikat. Teeb inimest maaterjaalsemaks, seob rohkem maaga. Inimese toidust sõltub seega ka tema
millest kõrvalekalded põhjustavad tervisehäireid. Alatoitluse all kannab pool maakera elanikest. Olukord on raske Aafrika Sahara kõrbest lõuna pool, kus 40% rahvastikust 1 Vaata lisa 1 kannatab alatoitluse all. Paljud Lõuna riigid on toiduainete eksporijad. Põhjariikidesse saadetakse troopilisi puuvilju, kohvi, teed, kakaod jpms. Nad tarbivad poole maailma toidust, millega kaasneb ülekaalulisus ja suured kulutused tervisehoiule. Riigiti on inimeste toitumis võimalused ja harjumused erinevad 2. Ollakse arvamusel, et kogu maailma põllumajandustoodanguga on võimalik toita kõiki inimesi, mõõduka ja mitteraiskavad tarbimise korral. Probleem tekib toiduainete ebaühtlasest jaotumisest ja vaesusest tingitud ebavõrdsest juurdepääsust toidule, mida ei suudeta lahendada ka toiduabiga. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid
Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks , nim. valitsuskuludeks. Eelarve näitab raha jaotust ministeeriumite vahel, laias laastus kulub eelarve raha kolme laadi ülesannete täitmiseks: 1)riigivalitsemine 2)ühishüvitiste pakkumine 3)rahalised ülekanded. Tänapäeva arenenud riigis suunatakse oluline osa kuludest rahva elujärje edendamiseks. Ka Eesti suurimad väljaminekud lähevad sotsiaalsele kaitsele, haridusele ja tervisehoiule. Need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordades ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikas. Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine, puue, vanadus , kodutus jm. Sotsiaalturva väljamaksed võivad olla korraldatud kahel põhimõttel: 1) sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksest
Kõige pikem oodatav eluiga on Jaapanis, meestel 79,3 ja naistel 86,1 aastat. Jaapanlaste kõrge eluiga tuleneb kokku lepitud tervislikust toitumisest ja heast rahva tervisest, mille tagavad regulaarsed kontrollid. Kõige lühem oodatav eluiga on Kesk-Aafrika vabariigil, meestel 44,5 aastat ja naistel 47,3 aastat. Vaesemates riikides nagu Kesk-Aafrika vabariigis on eluiga mõjutavaid tegureid palju nt: Vaesus, konfliktid, halb juurdepääs tervisehoiule ning laialdane AIDS-i levimine. Eestis on keskmine eluiga 73,9 aastat, meestel 68,4 ja naistel 79,2 aastat. Saksamaal on keskmine eluiga 79,8 aastat, meestel 77,2 ja naistel 82,4 aastat. Ungaris on keskmine eluiga 73,6 aastat, meestel 69,5 ja naistel 77,6 aastat. Kõige madalam eluiga meestel nendes kolmes riigis on Eestis. Küll aga kõige madalam eluiga naistel on Ungaris. Keskmiselt elavad kõige kauem inimesed kes elavad Saksamaal (79
Euroopas on ülejäänud maailmaga võrreldes sündimus väga madal (ühe naise khta on Albaanias kõige rohkem lapis (2,3 last), mis on peaaegu sama mis Tuneesias (2,0), mis on Aafrika madalaim sündimus). Euroopa rahvaarvu aeglasel muutumisel on kaks põhjust: 1) naisel on keskmiselt alla kahe lapse, 2) naite keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel on pidevalt kasvanud. See toob kaasa rahvastiku vähenemise ja vananemise, mis kujutb endast väljakutset sotsiaalhoolekandele ja tervisehoiule. Tulevikus võib see viia majanduskasvu pidurdumiseni. Rahvastiku vanuseline ja sooline koosseis Inimese keskmine eluiga on pikenenud antiikaja 25 ja keskaja 30 eluaastal 65-79 aastani tänapäeval. Rahvastiku analüüs eristab kolme vanusekategooriat: lapsed vanuses kuni 14a, täiskasvanud 15-64a ja eakad vanuses 65 ja enam a. ÜRO prognoosi kohaselt on maailmas aastal 2025 eakaid rohkem kui lapsi. Igal praegu Jaapanis sündinud tüdrukul on 50%
föderatsioonitöötajatel. Tööandjad, kes ei võimalda oma töötajaile tervisekindlustust, maksustatakse. Samuti üritatakse võtta kindlustusfirmadelt võimalus loobuda haigestunud kliendist. Selline riiklik kindlustus oleks võimalus neile, kellel ei ole siiani õnnestunud kindlustust saada. Igalühel jääb õigus otsustada, kas kindlustada või mitte, kuid need, kes ei kindlusta, peavad maksma iga kord arstil käies saadud teenuste eest. Ameerikas kulub tervisehoiule märkimisväärselt suur raha, kuid seda vähendada ei ole võimalik. Ameeriklaste teadlikkus tervisehoiu parandamisest ning selle vajadusest, viis ka Obama lubadused nii kaugele, lubades erinevad abipakette ning võrdseid võimalusi kõigile, olenemata sinu sissetulekust. Eelnevad kirjeldatud valimislubadusedoneelkõige põhjused, miks Obama valiti presidendiks. Kuid igal asjal on eeldused. Palju on räägitud Barack Obama karismaatilisusest, rahulikust temperamendist ja
Joonis 2. Alkoholi mõju tervisele. Allikas: ( Autor Teadmata) 13 6. ENNETAMINE Alkoholipoliitikas on riikidel põhiliselt neli strateegilist huvi. Nendeks on rahaline, majandusliku arengu kasv, avaliku korra ja turvatunde tagamine ning elanikonna hea tervis ja reproduktiivsus. Eestis on esimsel kohal rahaline huvi, sest sissetulek alkoholi müügist on oluline tuluallikas. Kahjuks on alkoholi kuritavitamisega seotud kulutused tervisehoiule, sotsiaalabile, kuritegevusega seotud kahjud kümneid kordi suuremad kui alkoholi müügist saadavatest tuludest (Sisekaitseakadeemia, 2004). Eestis on ühed kõrgemad tarbimismaksud Euroopas, näiteks on alandatud tööjõumakse ja tõstetud alkoholiaktsiise (Kaarna & Võrk, 2010). Sellise poliitika tegemine võib põhjustada jällegi varimajanduse ohtu ning riik võib vajada oluliselt rohkem ressursse selle haldamiseks. Maailma terviseorganisatisooni esindaja Jarno
annaabi.ee 
