1. KOSMEETIKA Eesti turule jõuab aastas umbes 10 000 kosmeetikatoote ringis. Kuigi kosmeetikatoodete ohutuse eest vastutavad tootja ja importija, soovitab Terviseamet tarbijatel enne ostmist kaubaga kindlasti põhjalikult tutvuda. Vastavalt rahvatervise seadusele on tootja, kes valmistab Eestis kosmeetikatooteid või laseb neid Eestis turule toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse mõistes, teatab enne kosmeetikatoote turule laskmist kirjalikult Terviseametile oma äri nime ja tegevuskoha aadressi Eestis Vabariigis. Kontroll kosmeetikatoodete terviseohutuse ja õige märgistuse üle toimub turujärelevalve korras, mida kontrollivad Terviseameti ja Tarbijakaitseameti inspektorid. (terviseameti veebilehekülg, 27.11.14) 1.1 Tootega tuleb tutvuda juba enne ostu Terviseametile on tarbijad kaevanud peamiselt kosmeetikatoodete põhjustatud allergianähtude tõttu. Peamiseks mureks on, et kosmeetikatoode tekitab naha ärritust, paistetust, ville jne
1. KOSMEETIKA Eesti turule jõuab aastas umbes 10 000 kosmeetikatoote ringis. Kuigi kosmeetikatoodete ohutuse eest vastutavad tootja ja importija, soovitab Terviseamet tarbijatel enne ostmist kaubaga kindlasti põhjalikult tutvuda. Vastavalt rahvatervise seadusele on tootja, kes valmistab Eestis kosmeetikatooteid või laseb neid Eestis turule toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse mõistes, teatab enne kosmeetikatoote turule laskmist kirjalikult Terviseametile oma äri nime ja tegevuskoha aadressi Eestis Vabariigis. Kontroll kosmeetikatoodete terviseohutuse ja õige märgistuse üle toimub turujärelevalve korras, mida kontrollivad Terviseameti ja Tarbijakaitseameti inspektorid. (terviseameti veebilehekülg, 27.11.14) 1.1 Tootega tuleb tutvuda juba enne ostu Terviseametile on tarbijad kaevanud peamiselt kosmeetikatoodete põhjustatud allergianähtude tõttu. Peamiseks mureks on, et kosmeetikatoode tekitab naha ärritust, paistetust, ville jne
koolitusest peab olema erakorralise meditsiini eriala või kiirabi koolitust. Koolitusplaan koostatakse aasta alguses lähtuvalt individuaalsest koolitusvajadusest. Igal aastal tuleb lisaks läbida Terviseameti poolt kohustuslikud koolitused. Koolitusvajaduse selgitab välja, plaani koostab ja koolitused korraldab osakonna juhataja. Koolitusplaani kinnitab Haigla õendusjuht. Koolitusplaan esitatakse 31. märtsiks ka Terviseametile. Asutuse seisukohast on oluline tagada õdedele riiklikult etteantud tundide arv koolitusi. Personali motiveerides ja koolitades on võimalik tagada kvaliteetne õendusabi.
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrustega. Kohalikel omavalitsustel on õigus kehtestada oma territooriumil rangemaid müratasemeid. Suurematel müratekitajatel ning mürarikka piirkonna kohalikul omavalitsustel on kohustus koostada välisõhu strateegiline mürakaart ning välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostab ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile: 1) välisõhus leviva liiklusest tingitud müra põhjustaja, kui ta on üheselt määratav, nagu sadam, lennuväli, bussi- või raudteejaam; 2) maantee omanik; 3) raudtee omanik; 4) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ. VASTUTUS Juhul, kui piirnormid on ületatud, saasteallika käitaja peab maksma saastetasu. Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega
ja teehoiukava 2020+ ettevalmistavate tegevuste alustamiseks. 4.1.2.2 Müra kahjuliku mõju leevendamise tegevuskava täitmine Eesti on üle võtnud Euroopa keskkonnamüra direktiiviga 2002/49/EC seatud välisõhus leviva müra eesmärgid ja kohustused ning siseriiklikult kehtestanud need Välisõhu kaitse seaduses (VÕKS). VÕKS §134 sätestab müraallika valdaja kohustused seoses välisõhus leviva müraga - müraallika valdaja (sh maantee omanik) koostab ning esitab kooskõlastamiseks Terviseametile välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. Sama seaduse §151 nimetab isikud, kriteeriumid ja tähtajad, kes peavad strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava esitama. 2012. aasta 30. juuniks esitati Terviseametile kooskõlastamiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja 2013. aasta IV kvartalis esitatakse kooskõlastamiseks välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava, kohtades, kus riigimaanteid
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti; 2) haiguse diagnoosimise kuupäeva; 3) haiguse ja selle tekkepõhjused; 4) tööandja ja tema aadressi. (8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed. 7 Kutsehaigused ja tööõnnetused TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE (1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib
arvutiekraanil kuvatav neljakohaline kontrollkood ühtib mobiiltelefonis nähtava koodiga. Lisaks oma terviseandmetele on patsiendiportaalist võimalik näha ka oma andmete kasutuslogi, st andmeid selle kohta, kes ja millal on kasutaja terviseandmeid vaadanud. Kui kasutaja arvates on terviseandmeid vaadatud lubamatult, st kasutaja ja andmete vaataja vahel pole olnud ravisuhet, on võimalik esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile või Terviseametile. 16 7. Tervishoiuasutused Tervise infosüsteemiga liitumiseks on vajalik kliendi poolel realiseerida sõnumite ja dokumentide edastamine ning vastuvõtmine. Selleks on Eesti E-tervise Sihtasutus vajamineva dokumentatsiooni, klassifikaatorid, loendid ja standardid avaldanud Publitseerimiskeskuses. Tegu on tsentraalse meditsiiniklassifikaatorite ja –standardite avaldamise keskkonnaga, mida
mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami. (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (41) Kemikaali turustamise eest vastutav isik peab 30 päeva jooksul pärast Eesti Vabariigis kemikaali turustamise alustamist esitama Terviseametile tervisele ohtlike valmististe füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning terviseohtlikkuse kohta kirjaliku teabe, mida kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil. Samal eesmärgil esitab detergentide turule laskmise eest vastutav isik Terviseametile Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta artikli 9 punktis 3 nimetatud teabe. [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami. (4) [Kehtetu - RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4^1) Kemikaali turustamise eest vastutav isik peab 30 päeva jooksul pärast Eesti Vabariigis kemikaali turustamise alustamist esitama Terviseametile tervisele ohtlike valmististe füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning terviseohtlikkuse kohta kirjaliku teabe, mida kasutatakse mürgistusjuhtumite ennetus- ja ravimeetmete väljatöötamise ning rakendamise eesmärgil. Samal eesmärgil esitab detergentide turule laskmise eest vastutav isik Terviseametile Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 648/2004/EÜ detergentide kohta artikli 9 punktis 3 nimetatud teabe. [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010]
ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel: 1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu; 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse; 3) valla- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse; 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus; 5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid; 6) ettevõtja on esitanud Terviseametile valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või koguse kohta; [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani; [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] 8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.
kasutada hästi istuvat / näole sobivat FFP3 näomaski. Köhiva ja aevastava patsiendi korral on silmade kaitseks vaja kasutada kaitseprille või ekraaniga maski. Naha ja riietuse kaitseks tuleb kasutada kaitsekombinesooni või -kitlit; piisknakkuse korral veekindlat kombinesooni, kitlit või põlle. Ohtliku nakkushaiguse kahtlusega patsiendist tuleb teavitada välijuhti või asutuse juhtkonda, kes edastab brigaadilt saadud teate Terviseametile. Nakkuse leviku vältimiseks tuleb piirata inimeste liikumist sündmuskohal ning info jagamist mitteasjakohastele isikutele, et vältida paanika teket. Väljakutsel tegutsetakse patsiendi seisundi ja haiguse kohaselt, hospitaliseerimisel lähtutakse patsiendi seisundist ja kehtestatud korrast. Nakkuskahtlusega patsiendi haiglasse viimisel teavitatakse haiglat haige saabumisest.
annaabi.ee 
