ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13. Mis tekkis Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? – kaanon 14. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis oli prantsuskeelne ilmalik polüfooniline
,,Raamatuvillak" (sobib erinevate kirjanduskursuste juures tervikteose käsitluse üheks osaks) 1. tund Klass jagada rühmadesse (34 õpilast rühmas; rühmad võib õpetaja kokku panna eelmises tunnis tehtud lugemiskontrolli põhjal igas grupis on võimalikult erinevate tulemustega õpilasi). Iga rühm saab töölehe ,,Kuldvillakuga" sarnase mängulauaga. Õpetaja annab igale rühmale teema (näiteks teemad ja probleemid, tegelased, sündmustik, aeg ja koht, tsitaadid, intertekstuaalsus).
kaudu tekkisid ka uued muusikainstrumendid: fonogen , teatud tüüpi transponeerimisvõimalusega mellotron ja morfofon, mida võiks võrrelda lindikajamasinaga. Schaeffer tekitas konkreetse muusika mõistega teadliku rivaalsuse samal ajal Kölnis tekkinud elektroonilise muusika mõistega. 1950. aastatel arendasid Schaeffer ja tema abiline Pierre Henry teatud laadi ideoloogilise ja osaliselt isegi šovinistliku tüli nende kahe keskuse vahel. Tema tervikteose Orphée 53 läbikukkunud esitus 10. oktoobril 1953 Donaueschingeni nüüdismuusikafestivalil peegeldas “allakäiku” ja kompromiteeris konkreetse muusika mõistet rahvusvahelise publiku silmis aastateks. Heliloojad, kes olid 1950. aastate algusest peale seotud Konkreetse muusika uurimisrühmaga, mis kasvas 1951. aastal välja Club d'Essai-st, otsisid võimalusi viia konkreetsesse muusikasse sisse selliseid kompositsioonilisi printsiipe,
Kahekõne sõltub: tegelaste arvust, tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust, konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: o Kõnelejate arv. (Duoloog, dialoog - kahekõne. Polüloog - mitmekõne.) o Repliikide pikkus.(Repliik - ühe kõneleja kõnevoor.) kes kui pikalt räägib o Teksti jagunemine tegelaste vahel. o Repliikide sidusus o repliigi tasandil, o stseeni/tervikteose tasandil, o ühe tegelase tasandil. Monoloog dialogiseerub siis, kui sellesse ilmuvad teis(t)ega või iseendaga suhtlemise elemendid. o Laval üksi viibiv tegelane pöördub monoloogis kellegi poole, s.o. peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga. Apostroof - Monoloogi fiktiivne adressaat võib olla Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid, pöördumisi, küsimusi, veenmisi jne, kuigi need jäävad vastuseta
tegelast). · Repliikide pikkus ja vaheldumise sagedus. (Mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi.) · Repliikide jagunemine tegelaste vahel. (Harilikult määrab peategelase teksti suur hulk, aga mitte alati.) Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: 1) Kõnelejate arvu 2) Repliikide pikkust 3) Teksti jagunemist tegelaste vahel. 4) Repliikide sidusust repliigi tasandil, stseeni/tervikteose tasandil, ühe tegelase tasandil. Remarktekst = näidenditekst tegelaskõne. · Siia hulka kuuluvad ka pealkiri, zanrimääratlus, ees-ja järelsõnad jms. · Kitsamas tähenduses on remargid juhised lavastajale ja näitlejatele Remargid võivad olla: · romaniseerivad (autor on kui jutustaja eepikas, draama fiktiivne maailm võib teatrit otseselt eirata) · teatraliseerivad (autor võtab lavastaja positsiooni ja kirjeldab lavaesitust detailselt) 52. Mis on monoloog
Arvo Valton on mitme aasta vältel osalenud audiovisuaalsete teoste kaitse organisatsiooni käivitamisel ning teab, et see on piisavalt keeruline protsess ja seda enamasti põhjusel, et teose kasutajad enamasti ei taha ju vabatahtlikult autoritele maksta. Filmiloomingu puhul on asjad muidugi keerulisemad kui kirjanduse puhul, kuivõrd film on kollektiivne looming, autorikaitse subjekte on filmis vähemalt viis (mõnikord ka rohkem), ühe või teise kunstniku panus tervikteose loomisel raskesti mõõdetav. Siiski on audiovisuaalsete teoste kaitse käivitunud, kuigi mitmete kasutajatega käivad visad läbirääkimised edasi.45 42 Samas, lk. 4-6. 43 Samas, lk. 4-6. 44 Samas, lk. 4-6. 45 Valton, A. Kes kaitseks kirjanikku?, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=3235:kes-kaitseks-kirjanikku&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3110 (20.10.2009) 17
Dialoogi struktuuri määrab 3 omadust: kui mitu inimest räägivad? (duoloob või polüloog), repliikide pikkus ja vaheldumissagedus (mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi), repliikide jagunemine tegelaste vahel (üldiselt määrab peategelase see, et tal on kõige rohkem teksti). Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel ja repliikide sidusust (repliigi tasand, stseeni/tervikteose tasand, ühe tegelase tasand) Dialogiseerumine monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, kui laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi poole, kui adressaadiks on publik või tema ise. Erijuhtum on epistolaardraama (draama kirjades). · Monoloog üksikkõne. Ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud või endassesuletud repliik, mis on semantiliselt ühtne (kõne või meenutus) või üksi oleva inimese kõne (soliloog; ka proloog ja epiloog). Monoloog avab tegelase siseelu
Lüürilise kõrval on Masing harrastanud suuri lüroeepilisi kompositsioone. Masingu Ida-entusiasm ja lüüriline hoiak on mõjustanud nooremaidki luuletajaid. Kogud: „Neemed Vihmade lahte“, „Džunglilaulud“, „Udu Toonela jõel“, „Aerutades hurtsikumeistriga“, „Kirsipuu varjus“, „Ehatuule maa“. Masing on tahtlikult teistest erinev: ta kasutab Ü asemel Y-d, mis algab Aaviku keeleuuendusest. Masingule on omane esseistlik looming: loominguline + esseistlik osa loovad tervikteose. Tema looming on religioosne ja müstiline. Masingu süntaks on alati keeletoimetajatele probleeme valmistanud. Tema loomingule on omane religioossus, kriitilisus, mõttetihedus. Suur osa luulest on pürgimusluule – religioosses võtmes tähendab see jumaliku teispoolsuseni ihaldamist. Talle on omased kultuuriallusioonist – moodustab alltekste kultuurivihjete abil. Tal on tung romantilisele lihtsusele. „Sumeri naine“ – romantiline armastusigatsus.
Vt ka romaan. arvustaja vt retsensent. arvustus retsensioon, üks ajakirjanduse põhizanr. Arvustust iseloomustab kriitiline laad, selles käsitletakse uusi raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi, kontserte vms. Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või süvenetakse üksikprobleemidesse, -nähtustesse: teose zanrisse, ainestikku, süzeesse, tegelastesse, tegevusaega ja -kohta, ülesehitusse. Ülesehituselt sarnaneb arvustus artikliga. Näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost, nendega seotud asjaolusid ja seiku. Teema arenduses käsitletakse teost mõnest probleemist lähtudes. Lõpetuses tehakse kokkuvõte, tuuakse esile olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui
annaabi.ee 
