arstidele). Terapeutiline ehk tavaaroomiteraapia tugiravi meetod, mis Terapeutiline ehk tavaaroomiteraapia tugiravi meetod, mis tasakaalustab tasakaalustab organfunktsioonide organfunktsioonide tegevust. tegevust. Põhineb Põhineb organismi organismi terviklikkusel, terviklikkusel, luues luues soodsa soodsa keskkonna keskkonna tematema eneseparandamis eneseparandamis võimele. võimele. Terapeutilise Terapeutilise aroomteraapia aroomteraapia allaalla kuulub kuulub peamiselt
Eesti – 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis taimefüsioloogiat, E. Russow, H. Kaho, L. Sarapuu, H. Miidla jt. RAKK – KEEMILINE KOOSTIS Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena fotosünteesil, lõpp-produktina hingamisel). On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid. Mineraalained: a) N, S – toitained, mis on orgaanilises segus b) P, Si, B – vajalikud energia säilitamisel ja ehituse terviklikkusel c) K, Ca, Mg, Gl, Mn, Na – jäävad ioonilise kujuna d) Fe, Zn, Cu, Ni, Mo – osalevad redoksreaktsioonides Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Cm(H2O)n a) Suhkrud – monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised. Riboos (nukleiinhapete koostises), glükoos e viinamarjasuhkur (moodustub fotosünteesi käigus, tihti talletatakse tärklisena), fruktoos e puuviljasuhkur.
luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi
eeldefineeritud struktuuri alusel. Tabelid koosnevad ridadest ja veergudest, kus igale reale vastab vähemalt üks veerge. Selline andmebaas võimaldab defineerida andmete struktuuri, asukoha ja filtreeritava ja terviklikkuse piirangud. Joonis 10.7. Üksteisest sõltuvate andmete sidusus 11 Andmete terviklikkus Andmete terviklikkus tähendab, et andmed andmebaasis on õiged ja järjepidevad. Andmete terviklikkusel on kaks aspekti: Olemuslik terviklikkus – olemas peab olema põhiline andmete hulk ning need on omaolemuselt unikaalsed Refereeritav terviklikkus – kui info erinevates tabelites on omavahel ära seotud, peab olema tagatud et põhilised andmed jääksid korrektselt seotuks, et oleks tagatud refereeritav terviklikkus. Andmete normalisatsioon Normalisatsioon on tehnika, mille tulemusena väheneb võimalus andmete uuendamisel anomaaliate tekkeks
Uuskriitika keskmes on kirjandusteos ise (tekstikesksus), eriti luuleteosed. Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e eksplikatsioon; detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, keskendumine mitmetähenduslikkusele), kirjandus kui keel (kirjanduskeel on erinev ja rikkam; fookus teose terviklikkusel), tekst kui kordumatu orgaaniline tervik (poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest; kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad-kujundid-sümbolid, mitte tegelased-süžeed-ideed. Keelelised komponendid teenivad ühte põhiteemat (tasakaalu väljendavaid konfliktseid jõude). Põhiesindajad: J. C. Ransom, I. A. Richards, W. Empson, C. Brooks/R. P. Warren Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks
Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest . Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süzee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on `tähenduste struktuur', mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja
Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid; fookus teose terviklikkusel Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest . Kõigi kirjandusteoste (nii luules, proosas kui draamas) põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja