SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate terrorismist ning selle liikidest, tuntumatest terroristidest ja terrorirelvadest. Valisin selle teema, sest ma tahtsin teada saada, miks need islamimaadest pärit terroristidest Ahmedid ja Muhamedid neid pommiplahvatui välisriikides korraldavad ning mis eesmärkidel nad pantvange võtavad. See teema on alati olnud päevakajaline, sest sõda on siim maailmas aegade algusest saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada, et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest terrorismist, kolmandas
Ben Slinney ja ta meeskond mõistab, et tegemist pole suvalise kokkupõrkega, vaid tegu on organiseeritud terroriaktiga ja et kaaperdatud lennukeid võib õhus veel olla. Peale seda, kui American Airlines Flight 77 on jõudnud sisse sõita Pentagoni, laseb Ben kõikidel USA õhuväljas lendavatel lennukitel maanduda, sisse-ja väljalennud tühistada ja lükata kõik ajutiselt edasiseks. Samal ajal on jõudnud United 93 kõrgus kasvada 10,7 kilomeetrile. Üks terroristidest Ahmed al- Nami on rahutu ja soovib juba lennuki kaaperdada, kuid teda hoiab tagasi Ziad Jarrah, kes on väljaõppinud piloot ja missiooni ülem. Kaaperdamine saab alguse siis, kui al-Haznawi meisterdab vetsus valmis „pommi“, millega hiljem ta hoiab reisijaid hirmul. Ta liigub oma kohale tagasi ja al-Ghamdi alustab kaaperdamisega. Üks terroristidest pussitab reisijat ja a-Haznawi avalikustab vööl oleva „pommi“. See tekitab lennukis massipaanika ja kõik on rahutud/nutavad
Islami pühakiri koraan on samuti väga huvitav. Koraan on araabia keelne ning see on väga kalligraafiline. Koraani on võimalik vaid teistesse keeltesse jutustada ja ümber rääkida, kuid sõna-sõnalt tõlkida seda on võimatu, sest sellega läheks kaduma jumala veatu väljendus. Peale koraani on moslemitel veelgi pühasid raamatuid, mis kõik kokku moodustavad tohutu hulga. Islami seisukohalt on huvitav just see, et tavainimesele räägitakse moslemitest kui terroristidest, kuid tegelikult põhineb nende religioon just alandlikkusel ning abistamisel. Moslemite tugisammas on samuti huvitav. Teadsin varem, et moslemite üks kohustus on viis korda päevas Meka poole palvetada, kuid põnev oli lugeda, et palvetamine toimub üle kogu maailma 24h ööpäevas. Molsemid tunnevad jumala juuresolekut kõige paremini just palvetamise ajal. Igapäevane paast randaanikuul kuulub samuti moslemite viie tugisamba hulka. Sellega arendavad
Samal ajal, kui nende mõjutamise ja terrori kampaania levis, müüsid mitmed farmerid oma maada maha ja otsisid varjupaika Alziirist ja teistest Alzeeria linnadest. Pärast mitmeid suvalisi veriseid massimõrvu ja pommitamisi Alzeeria moslemite poolt linnades, hakkas prantsuse populatsioon nõudma Prantsusmaalt tugevat vasturünnaku,põhjuseks riigi hädaolukord ja poliitilised kuritööd. Korraldati mitmeid strateegilisi rünnakuid, et kinni püüda terroristidest moslemid aga need ei avaldanud suurt mõju. Lõpuks saadeti Alzeeriasse Jascques Soustelle, et taastada rahu ja lõpetada konflikt. Prantsusmaa valitsus keeldus algul mis tahes läbirääkimistest mässulistega ja saatis nende mahasurumiseks sellesse Loode-Aafrika riiki pool miljonit Prantsuse sõdurit. Kokku tapeti sõjas Prantsuse allikatele toetudes 350 000 ja Alzeeria andmetel koguni 1,5 miljonit alzeerlast
puude otsa ronima ja turnima, et saada sama tugevaks, kui need kangelased. Tänapäeval on kangelaslikkuse mõiste omandanud väga laia tähenduse. Ühe kultuuri jaoks võid sa olla kangelane, teise kultuuri jaoks kurjategija. Islami terroristid, näiteks, kes ennast õhku lasevad, on oma kultuuris kangelased, sest nad võitlevad oma kodumaa vabaduse eest, aga see ameerika sõdur või rahulik elanik, kes vigastada või surma saab ei pea teda kindlasti kangelaseks. Mina saan neist terroristidest aru, aga ma ei usu, et ma ise käituksin samamoodi kui mõni välisriigi lennuk minu koduküla hävitab ja minu perekonnaliikmed tapab. On ka riigijuhte, kes endale vägisi kleebivad külge kangelase silte. Nad püstitavad endale kullast ausambaid ja annavad linnadele ja tänavatele oma nime. Tihti omistavad nad endale ka olematuid kangelastegusid, et panna rahvast ennast armastama. Maailma silmis on kangelased ka sageli oma kodumaal kurjadegijateks tembeldatud
aastal Jeemenis, kuid valitsus ei korraldanud mingeid tõhusaid vasturünnakuid. Isegi 1993. aastal, kui terroristid sooritasid esimese rünnaku Maailma Kaubanduskeskusele, tegi administratsioon kõik, mis suutis, et näidata seda kuritegu kui üksikute fanaatikute kätetööd, selle asemel et asuda aktiivselt otsima niidiotsi, mis oleksid viinud tõdemuseni, et asjasse on segatud rahvusvaheline islami terrorivõrgustik ja Iraagi valitsus. Järgnevatel aastatel sepitses üks nendest samadest terroristidest plaani, mis nägi ette mitmete USA reisilennukite üheaegset pommitamist või kaaperdamist; näiteks LKA peakorteri vastu Virginias. Seega juba 1995. aastal oli Iraagi toetatud terroristlikul allmaailmal ja nende liitlastel islamistlikustl al-Qaeda liikumisest üldjoontes valmis 2001. aasta rünnakute plaan. Kuid Ameerika Ühendriigid ei reageerinud. Siis aga, kui Ameerika Ühendriigid tõepoolest sooritasid kättemaksuaktsioone terroristide vastu, nagu 1998
Legitiimsus annab tunnistust võimu vajalikkusest. Legitiimsust ei saa kellelegi peale suruda. Ta tekib tulenevalt poliitiliste ootuste ja lootuste, kommete ja traditsioonide iseloomust, ühiskonna majandussüsteemi üheliigitusest ja ühtekuuluvusest. Legitiimsus väljendab poliitikasubjekti omaksvõttu, tema autoriteeti, austust ja lugupidamist tema suhtes. 1)Illegaalne ja mittelegitiimne subjekt (nt. Terroristidest vandenõulaste jõuk, kes püüab kukutada seaduslikku valitsust) 2)Illegaalne ja legitiimne subjekt (nt. Inimõiguslased, keda seaduslik võim kiusab taga ja jälitab, kuigi nendel on rahva hulgas märkimisväärne toetus.) 3)Legaalne ja mittelegitiimne subjekt (nt. Sügavasse kriisi sattunud seaduslik, kuid rahva hulgas mittepopulaarne valitsus) 4)Legaalne ja legitiimne subjekt (on seaduslik ja rahva poolt omaks võetud) 13
sunni moslemid) ning esimene täiskohaga valitsus. 2006-2007: kodusõja oht. 2009 võõraste vägede välja viimine. 2012-13 Araabia kevad ja Süüria (sunnid ja šiiiad eralduvad). CIA: toob välja, et Iraak oli kindlustatud koht terroristidele, kaasaarvatud AQ’le. Samuti sõltumatu, kuna Husseinil puudusid regulaarsed kokkupuuted... Toodi välja, et Husseini käitumine oli ette ennustamatu. Peale 2003 oli lõpuks Iraak sõltumatu terroristidest. Terroristi gruppid peale 2003 Iraagis: Mehdi Army Militia- šiiitide äärmusgrupp Hezbollah meetoditega. Ansar-al-Islam: kurdi-araablaste organisatsioon (uus riik). Fedayeen Saddam- “Saddami meeste ohverdus” sunnid. Ja paljud teised tundmatud grupid, palju segadust. AQ Iraagis: Väidetavalt juba 2004. a. Iraagil ja AQ juhtkonnal väidetavalt omavaheline kontakt ja suhtlus. väidetavalt toetatakse gruppe Afgaanis ja peamine toetus sunnide poolt. Tuntud Süüria võitlejad. 2004 a
poliitika, usu, ideoloogia, iseseisvuse, sõltumatusega (jne). Terrorism peab olema eristatav tavalisest kuriteost. Riigid ei ole ühtselt kokku leppinud, et mis terrorism täpselt organisatsiooni, isikuna on (erinevad riigid on neid defineerinud küll, aga igas riigis ongi omad definitsioonid, mõnel on ka vastavad sätted seaduses, et mis on terrorism ja kes on terrorist). Kui me räägime jällegi väidetavatest terroristidest, kui nad vahistatakse, siis kas neid peaks kohtlema nagu sõjavange (Genfi kolmanda konventsiooni alusel) või mingil muul alusel? Kuidas vaadelda küberrünnakut Venemaa poolt Eesti vastu? Seda oleks võinud vabalt defineerida sõjalise rünnakuna, aga nii, kui hakata selliseid termineid kasutama, siis v-b vaja kasutada enesekaitset või teha kuskil mingisugune vasturünnak ning lõpuks võib see viia sõjani. Kas taoline rünnak langeb Genfi konventsiooni raamesse
annaabi.ee 
