........................................................................................................................ 36 Õiguse süsteem. (Slaid 15) ..................................................................................................................................... 38 Territoriaalne kogukond. (Slaid 16) .................................................................................................................. 40 Territoriaalkorporatsioon. (Slaid 17) ............................................................................................................... 42 Riik (1). (Slaid 18) ..................................................................................................................................................... 44 Riik (2). (Slaid 19) ...........................................................................................................................................
pooleks: r iigi ül täitmise kohustused ja kohaliku elu küsimused. Kohaliku elu küsimused jagunevad veel kaheks: Need, mis riik on kohustanud seadusega reguleerima- määrused. See osa, mis on seadusega jäetud reguleerimata, KOV autonoomia - tegelikult on need statuudid, ent kannavad määruse nime. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on enesekorraldusõigusel põhinev avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on liikmeskond. Jaguneb: territoriaalkorporatsioon- territooriumi alusel määratakse liikmeskond (linna elanikud) personaalkorporatsioon- isikuomaduste alusel määratakse liikmeskond (Advokatuur) Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutuson avalikes huvides teatud kindla otstarbega vara (eelkõige raha) valitsemiseks loodud juriidiline isik. NT: Eesti Haigekassa, mis tagab ravikindlustuse korraldamise ja selleks ette nähtud raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise.
Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted. Siseõigussuhted on näiteks riigikogu ja VV-e vahelised õigussuhted. Intraorgaanilised õigussuhted on näiteks fraktsiooni ja riigikogu juhatuse vahelised õigussuhted. II Juriidiline isik Juriidilised isikud jagunevad PS-e järgi eraõiguslikud (tulundusühing §31, MTÜ §48) ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud. Saab eristada nelja liiki avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid: 1. territoriaalkorporatsioon- territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon- liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus- isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avalike ülesannete täitmiseks (Otto-Maieri tõlgendus), näiteks rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu; 4
IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust.
IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust.
IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 2. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 3. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 4. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust.
35 IV OSA: Riigikorraldusõigus Interpersonaalne õigus – isikute vaheline õigus (välisõigus) Intrapersonaalne õigus – saab olla ainult juriidilistel isikute vahel ( füüsilistel isikutel ei saa olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon – juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus – vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid – liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur – kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus – asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust.
pädevusnorm (praktikas lahknevad harva). Pädevus- ja volitusnorm ei tohiks kokku sattuda! Piiriklauslid on pädevusnormid (annavad pädevuse piirata põhiõigusi) Juriidiline isik abstraktne moodustus, millele õiguskord annab õigusvõime Eraõiguslikud juriidilised isikud - põhiseadusest lähtuvalt võib jaotada kaheks: - Tulundusühingud (§31) - Mittetulundusühingud (§48) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud põhiliigid (3,5tk): - Territoriaalkorporatsioon territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt kohalikud omavalitsused ja riik ehk riik-linn-vald) - Personaalkorporatsioon liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (nt advokatuur, notariaat, teoreetiliselt peaks olema ka ülikool, aga õiguslikult pole ülikoolil pädevust avalik-õiguslikku teenust eraisikule (üliõpilasele) müüa)
elavad isikud. Need organisatsioonid tegelevad tavaliselt oma liikmeskonna haldamisega. Neile võidakse peale panna muud avalik-õiguslikud ülesanded. Ka TÜ on korporatsioon, mille liikmeteks on õppejõud ja õpilased. Liigitatakse: A.-T. Kliimann: 1. Autonoomsed korporatsioonid õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel - KOV 2. Autonoomiat mitteomavad korporatsioonid Saksa Õigusteadlased: a. territoriaalkorporatsioon e territoriaalühendus. Selline korporatsioon on näiteks KOV Advokatuur, Notarite Koda, Teaduste Akadeemia, Kaitseliit (vastavalt Kaitseliidu seadusele loodi avalik-õiguslik ühendus. Probleem, et Kaitseliit on avalik-õiguslik isik, kuid seda on ka Kaitseliidu peastaap ning kõik malevad, kuigi peaks olema, et need on tema struktuuriüksused). b
annaabi.ee 
