3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon.
+20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku- membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on termperatuuri vahe, ampull on soojem ja spermid liiguvad sinna poole. Kemotaksis – progrestroon on atrandandiks, spermid liiguvad isthmuse poole. Isthmuse piirkonnas peavad
on sper- midele läbimatu viljastumiskest. Kortikaalgraanulid sisaldavad proteaase, peroksüdaasi jne. Kortikaalreaktsioon algab spermi sissetungimise kohast ja liigub lainena üle kogu munaraku pinna vastaspooluseni. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). o Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), Barjäärid: 1) tupe happeline keskkond 2) immuunsüsteemi rakud 3) emakakaela lima 4) munajuhasid 2 - u pooled spermid pööravad õiges suunas 5) emaka-munajuha ühenduskoha lima 6) munajuha kitsus - spermide energiline liikumine vaigistatakse, nad kapatsiteeruvad Termotaksis - kapatsiteerunud spermid liiguvad
(spermi kapatatsioon); spermi tungimine läbi mnaraku kestade (akrosomaalreaktsioon); kahe raku membraanide liitumine; munaraku kortikaalreaktsioon (teiste spermide poolt viljastamise vältimine). Spermi tee munarakkuni: kapatitatsioon (spermi diferentseerumise viimane etapp, toimub munajuhas. Sperm muutub vüimeliseks tegema akrosomaalreaktsiooni). Viljastumine - munajuha ampullis, sperm peab siiani ujuma, Emasorganismipoolsed abimehhanismid: emaka ja munajuha lihaskontraktsioonid; termotaksis ja soojusgradient; kemotaksis - munarakk sekreteerib molekule, mis stimuleerivad spermi liikumist. Progesteroon (kiirendab ka liikumist munaraku lähedal). Akrosomaalreaktsioon:akrosomaalmembraan moodustub vesiikleid, akrosoomi membran ja spermi plasmamembran liituvad, eksotsütoos. Spermist väljastatud ensüümid lagundavad munaraku kaitsekihte. ZP1, ZP2 ja ZP3 spermatosooidi rabukestas võivad ka osaleda (seovad kapatsiteeritud spermi, ZP2 võib esile kutsuda akrosomaalreaktsiooni)
Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul Esineb fototroofsetel bakteritel Retseptoriteks on valgust koondavad pigmendid Skotofobotaksis kiire tagasipöördumine pimetsooni kui satutakse valguse kätte o Magnettaksis magnetosoomid o Osmotaksis o Termotaksis · Postiive taksis atraktant · Negatiivne taksis - repellent Mikroorganismid võib jagada 4 põhirühma: · Kerabakterid e kokid Võivad esineda ühekaupa või agregaatidena (diplokokid, streptokokid, tetraadid, sartsiinid) · Pulkbakterid e batsillid Esinevad ainult agregaatidena (streptobatsillid, diplobatsillid) Ketti agregeerunud rakkudel võib olla ka ühine kapsel Nende rakkude otsad võivad olla: Teritunud Tömbid Hargnenud
magnetotacticum), kes reageerisid magnetväljale. Nende raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid. Võimaldavad baktereid orienteeruda (liikuda) magnetväljas. Põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas, lõunapoolkeralt isoleeritud aga lõunasuunas. Tegelikult on need bakterid mikroaerofiilid ja nad liiguvad veekogu põhja poole, kus hapnikku on vähem. , 5. osmotaksis, 6. termotaksis. Taksis võib olla positiivne või negatiivne. Positiivseid mõjureid nim. atraktantideks, negatiivseid repellentideks. Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli.
valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid (bindiin+retseptor=gameetide seondumine) Spermi ja munarakku ühinemisel tekib viljastumiskühmuke (aktiini polümerisatsioon), membraanid ühinevad ja sperm siseneb munarakku. 38. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), spermide kapatsitatsioon - see on teil spermatogeneesi küsimustes sees – seega juba selge Spermide transport toimub nii isase kui emase suguteedes. Emase suguteedes algab spermide transport tupe ülemisest osast ja lõppeb munajuha ampulli piirkonnas, kus toimub viljastumine 15 Seemnevedeliku koostisosad ja puhverdusvõime kaitseb sperme tupe happelise keskkonna eest 10s jooksul pH tõuseb 4.3 -> 7.2 (kestab mõned minutid)
sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 36. Signaaliülekande mehhanismid bakterirakus raku liikumisel kemoatraktandi kontsentratsiooni tõusu suunas. Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund
mis sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 88 19. Kemotaksis Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub
annaabi.ee 
