·kaitselüliti peab olema kiiretoimeline; ·kaarekustutusprotsessi ajal kaitselülitist välja paiskuvate kuumade ioniseeritud gaaside ala peab olema minimaalne; ·kaitselülitid peavad töötama selektiivselt; ·kaitselülitite põhilised tunnussuurused peavad kogu tema kasutusaja vältel olema muutmatud ·kaitselülititel peab olema ettenähtud töökindlus ja iga ·kaitselüliti peab olema väikeste mõõtmete ja massiga, lihtsa ehitusega, mugav käsitseda ja võimalikult odav Termoreleed Termorelee tööpõhimõte aluseks on soojusliku toime muundamine mehaaniliseks liikumiseks või mingi elektrilise või magnetilise parameetri muutmiseks. Termoreleed Esimest neist kasutatakse bimetalltermoreleedes. Need jagunevad: otseküttega termoreleed kaitstava ahela vool juhitakse vahetult läbi bimetallplaadi; kaudküttega termoreleed kaitstava ahela vool juhitakse kütekehasse, selle soojus antakse bimetallplaadile soojusülekande abil;
Ie nimivool (rated operational current) I sisselülitusvool (current made) Ic pidurdusvool (current broken) Ue nimipinge (rated operational voltage) U sisselülitamiseelne pinge (voltage before make) Ur taastuvpinge (recovery voltage) Kontaktori kasutamisel mootori juhtimiseks komplekteeritakse ta enamasti termoreleedega. Tulemust nimetatakse magnetkäivitiks või kontaktorkaitselülitiks. Valmistajad näevad ette võimaluse, et vähese töökuluga võiks kontaktoriga ühendada · termoreleed · kaitselüliti · mootori juhtimisplokk · elektrooniline liigkoormusrelee · taimer · liigpingekaitsmed · ... 80
S0012 -*- 03 Mootor töötab tööettenihkel S0013 L Coo Loendur, K50 S0014 # 04 S0015 -*- 04 Mootor töötab tagurpidi S0016 L I0,07 Lõpplüliti S3 S0017 # 01 S0018 =*= POST Järeltoimingute programm S0019 LN I0,01 Ei lae Termoreleed S0020 A SY6 Impulss generaator S0021 = O0,01 Saadab sign. väljunisse 1 S0022 L X02 Laeb seisundit 2 S0023 O X03 Või seisundit 3 S0024 = O0,02 Saadab sign. väljundisse 2 S0025 L X03 Laeb seisundit 3 S0026 = O0,03 Saadab sign. väljundisse 3
reserveeritakse piisavalt montaaziruumi. Enne elektrikilpide tellimist veendub elektritöövõtja selles, et neile on jäetud piisavalt transpordi-, hooldus ja paigaldamisruumi ning kontrollib seadmete lõplikud elektrilised võimsused. Elektrikilp monteeritakse kohale arvestusega, et vajadusel võib kilbifronti laiendada. Termoreleede tegastusnupud, juhtlülitid ning muu käivitusaparatuur monteeritakse elektrikilbi uksele arvestusega, et hilisemal kasutamisel ei tuleks kilbi ust avada. Termoreleed teguleeritakse elektrimootori nimivoolu järgi. Mõõtmisel 13 kasutatavate riistade täpsusklass peab olema olema vähemalt 1,5. kaitselülitite nimivool peab olema võrdne või suurem kui koormusvool. Elektrikilpide montaaz sooritatakse nii, et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Peale montaazi puhastatakse elektrikilbi sisemus montaazijääkidest ja ehitusprahist.
Elektri- mootorile mõjub halvasti ka suur võrgupinge alanemine, sest sellega kaasneb ülekoormus ja kuumenemine, sageli ka mootori seiskumine. Eristatakse maksimaalvoolu- ja minimaalpingekaitset. Maksimaalvoolukaitse lülitab mootori välja liigvoolu korral, minimaalpingekaitse aga siis, kui elektrivõrgu pinge liiga palju langeb. Maksimaalvoolukaitse korral on käivitusaparaati (kaitselüliti, kontaktor- käiviti) maksimaalvoolu- ja termoreleed või sulavkaitsmed. Õige ekspluatatsiooni korral loetakse elektrimootori tööeaks 15 20 aastat. Kahjuks jõuavad sellise eani vaid üksikud mootorid. Ligikaudu 70% elektrimootorite riketest lõpeb mähiste läbipõlemisega isolatsiooni ülekuumenemise tõttu. Mootori isolatsiooni tööiga väheneb kahekordselt, kui selle temperatuur ületab lubatu 10 0 C võrra. Mähise isolatsiooni ülekuumenemist põhjustavad ebaõigesti
üheaegse käivitamise lülituses. Mõlemat mootorit toidetakse ühisest toitevõrgust läbi liigvooluvabastiga kaitselüliti ja kontaktori kontaktide ning sujuvkäiviti. Mootorite liigkoormuskaitse on realiseeritud eraldi termoreleedega. Toitevõrk Liigvooluvabastiga kaitselüliti või sulavkaitsmed Kontaktor Sujuvkäiviti Liigkoormuskaitse termoreleed Mootorid Joonis 4.29. Kahe asünkroonmootori ühise sujuvkäivitiga rööpkäivituslülitus 130 4.6. Alalisvoolu pingemuundurid ja -regulaatorid Alalispinge regulaatoreid (muundureid) liigitatakse sõltuvalt väljundvoolu ja -pinge polaarsusest (märgist) ning volt-amper-tunnusjoonte kujust kas ühe-, kahe- või neljakvadrandilisteks muunduriteks. See tähendab, et nende volt-amper-tunnusjooned
pidurdamist rambiga, alalisvoolupidurdust ja dünaamilist pidurdust (vt. punkt 5.7) 66 Toitevõrk Liigvooluvabastiga kaitselüliti või sulavkaitsmed Kontaktor Sujuvkäiviti Liigkoormuskaitse termoreleed Mootorid Joonis 7.7. Kahe asünkroonmootori ühise sujuvkäivitiga rööpkäivituslülitus [4] 7.4. Sujuvkäiviti kaitsefunktsioonid Tänapäeval täidab sujuvkäivitite juhtimissüsteem mitmeid mootori ja käivitusseadme kaitsefunktsioone. Kaitsefunktsioonid kaitsevad nii mootorit, aga ka töömasinat, mida mootor käitab. Nendeks on näiteks eelnevalt sätestatud maksimaalvoolupiirang, sisend- ja väljundfaasi katkestus,
neutraalpunkti ja neutraaljuhtme vahele relee rakendumiseks vajalik pinge, ta rakendub ning katkestab oma avaneva kontaktiga kontaktori mähise toiteahela ning mootor lülitub välja. Elektrimootori ülekoormuskaitse väldib tema ülekuumenemise kestevtalitluses töötamisel. Ülekoormuskaitseks kasutatakse kõige sagedamini bimetalltermoreleesid. Kolmefaasilise asünkroonmootori kaitseks kasutatakse kas kaht ühepooluselist või üht kahepooluselist termoreleed, alalisvoolumootori kaitsmiseks piisab ühest ühe- pooluselisest releest. Relee(de) bimetallplaadid või nende kütteelemendid lülitatakse kaitstava mootori jõuahelasse vahetult (joonis 1.20.a) või voolutrafode sekundaarahelate kaudu (joonis 1.20.b) reeglina kontaktori jõukontaktide ja mootori vahele. Termorelee(de) avanevad kontaktid lülitatakse kontaktori mähise ahelasse (joonis 1.20.c). Joonis 1.20
annaabi.ee 
