tuletada. Ainult loogikast ei piisa, et põhjendada teoreetilist loodusteadust. Ühtlasi säilitas Kant ratsionalismi õpetusest veendumuse, et teadused, mille väited on üldkehtivad ja paratamatud (matemaatika, loodusteadus), ei saa oma andmeid võtta kogemustest, sest kogemus on alati ebatäielik, pole lõpule viidud ega saa järelikult anda alust sellisteks väideteks. Kuid nende andmete allikas ei saa olla Kanti arvates ka mõistus. Ometi on üldine ja paratamatu teadmus e Kanti termineis tõsikindel teadmus olemas. Selle allikaks on kogemusest sõltumatud ja kogemuse-eelsed („aprioorsed“) meelelised tunnetuse ja aru vormid. Kanti „kriitiline filosoofia“ kujunes välja 70. aastate alguseks. Kant käsitleb seda teostes „Puhta mõistuse kriitika“ (1781), „Praktilise mõistuse kriitika“ (1788) ja „Otsustusvõime kriitika“./3, 238/ Puhta mõistuse kriitika See esimene Kanti kolmest kriitikast püüab vastata küsimusele, kas on üldse
hinnangud pole mitte üksnes väärad, vaid koguni väärtusetud. Instrumentaaldetermism K-tõlgendusel tõlgendatakse teoseid kuuluvana kategooriasse. Kategooriad kannavad endas hindamise instrumente(kunstilised eesmärgid), mis toimivad üksikteose hindamisel normidena. Kui fikseerida kategooria, millesse teos kuulub, siis saab kasutada vahendeid, et hinnata, kas teos on omas kategoorias hea või mitte. Interpretatsioon määrab siis ka normid, mille termineis teost hinnatakse. 8. Mis on ekstrakategoriaalne determinism? Tõlgendus on hinnanguliselt laetud kategooriad ei ole formaalsed kastid, vaid asetsevad teatud hierarhias. IX. Kunsti hindamine I 1. Iseloomustage hindamist kui väärtustamist. ,,ma hindan kunsti" tähendab ,,ma pean kunstist lugu". ,,hindan kunsti eelkõige tema aususe ja siiruse pärast". Selline hindamise väljendumine käib nii: käin sageli kunstinäitustel, ostan-
Mis veelgi enam, nad ei lähe midagi maksma. Paljudes ettevõtetes kasutatakse võtmeisikute võimet luua kundedega suhteid teadlikult turustrateegia osana. Mida tugevamaks kujunevad suhted, seda kergem on saada uusi tellimusi. Seega kujunevad nende inimeste teadmised - oskused niivõrd väärtuslikuks, et seda on raske hinnata. Küsimus kerkib eriti teravalt esile palga määramisel. Kui palju tuleks sellisele inimesele palka maksta? Parim viis on usutavasti arutleda töötlusväärtuste termineis. Võtmeisikud peaksid saama õiglase osa töötlusväärtusest. Sedamööda kuidas ettevõte kasvab ja rohkem inimesi äriideega seotakse, väheneb muidugi sõltuvus võtmeisikust. Juhi tähtsamaid ülesandeid muide ongi püüda seesugust sõltuvust vähendada. Üheski ettevõttes pole küll kunagi võimalik äritegevuse ja isiku seost täiesti neutraliseerida, sest töö on siin loomeprotsess kus indiviid on sügavalt toodanguga seotud -
See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb” pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest. Egoistid on täiesti teadlikud sellest, et on kasulik teha kompromisse me juba heidame naturalistliku lähenemise kõrvale
Ent kas reproduktsioonid on alati ebatäiuslikud? Mis siis, kui meil oleks täiuslik reproduktsioon? Esteetiline mudel: Reproduktsioonitehnika võimaldab teha originaaliga visuaalselt identseid objekte (originaali pertseptuaalne analoog, esteetiline surrogaat). Surrogaat on kunstiteose esteetiline mudel, mis informeerib meid originaalteose esteetilisest väärtusest. Seega, vahetult kogeme surrogaati, aga hindame originaali! 8. Kuidas selgitada vahetu kogemise probleeme epistemoloogia termineis? Peaks olema see: 1. "Vahetu"? Malcolm Budd (2003), Pierre Bayard (2008). 1)Pealiskaudsus: Vahetu kogemus tähendab liiga vähe, sest võib olla pealiskaudne ("tagarea küsimus" jms; P. Krusteni novell Elamus). 2)"Läheb hapuks!": Vahetu kogemus võis jääda liiga kauge aja taha. Mälu (mälestus kogemisest) on tuhmunud, ega pole seega hindamise usaldusväärne allikas. Kui palju vahetut kogemist?: "No mind huvitaks sinu arvamus." "Minu arvamus, nagu sa tead, on äärmiselt
ole üldkehtiv ja aktsepteeritud) vahel. Ühed filosoofid on süstemaatikud -- epistemoloogilised filosoofid (see tüüp peaks kaduma). Teine sort on juhendajad -- hermeneutilised mõtlejad, kes püüavad uut avastada, nt. Heidegger, Dewey, Wittgenstein. Trad. F. katse eksplitseerida "ratsionaalsust" ja "objektiivsust" representatsiooni täpsuse tingimuste termineis on eksitav katse muuta epohhi normaalne diskursus kehtivaks igavesti. "Sattumuslikkus, iroonia, solidaarsus" 1989 (Contingency, irony, and solidarity" Igal inimesel on varuks hulk sõnu, millega õigustada oma tegusid, uskumusi ja eluviisi -- piirsõnavara. Historitsistid: -- valdav eneseloome e. privaatse autonoomia soov (näit. Heidegger ja Foucault). -- domineerib soov õiglasema ja vaba kogukonna järele (Dewey ja Habermas)
pole adunud eeldatava muutuse kõikehõlmavust. Pärast elimineerimist peaksime ütlema, et “C. on seisundis X, et uskumusi ei ole”. Ulmestsenaariumid. Kolm tulevikustsenaariumi, mille korral rahvapsühholoogia osutub tarbetuks. 1. Meie ajuseisund igal hetkel on kui kompleks 4- või 5-mõõtmelises faasiruumis. Keeleline esitus suhtub sellesse kui 1-mõõtmeline esitus suhtub objekti 5- mõõtmelises ruumis. Õpime rääkima enda siseseisunditest selle keeruka teooria termineis. 2. Luuakse uus keel, mis kirjeldab paremini ajus toimuvat ja millel on täiesti uus süntaks ja semantika. 3. Uurime välja, kuidas kaks ajupoolkera teineteisega suhtlevad. Loome elektroonsed sidevahendid, mis võimaldavad erinevatel ajudel samamoodi suhelda. Tavakeel kaob. Debatt rahvapsühholoogia üle. Rahvapsühholoogiaga seonduvad kaks suuremat küsimusteringi: Vormi küsimus: Mis asi on rahvapsühholoogia? Kas ta on teooria, praktika, võime jne? Laiemas plaanis
annaabi.ee 
