haakeseadme abil vedukile. Kaubaruumide ehitusest lähtuvalt liigitatakse autod ja haagised: · Madelautod lahtise veokastiga auto · Kallurauto kallutatava veokastiga auto · Furgoonauto kinnise veokastiga autod. Tentautod. Kaubaveokite liigitus sõltuvalt veo iseloomust. Kaubaveod jaotatakse põhivedudeks ja jaotusvedudeks. Põhiveod on : · Terminalide vahelised kaubaveod, samuti veod tootjatelt terminalidesse. Jaotusveod on : · Terminal teeninduspiirkonnas kaupade kokku ja laialiveod. Põhivedude autod on võimalikult suure kaubaruumi ja kandevõimega. Jaotusvedude autod on tavaliselt kuni 12tonnised furgoonautod, millel on tagaluuk tõstuk. Jaotusautode varustuses on ka käsikahveltõstukid. Ilma külmutusseadmeta furgooni nimetatakse kapptreileriks või tremokapiks. Külmutusseadmega aga termotreileriks või frigotreiler. Eurotreiler 80-90m3 Jumbotreiler - -100m3 Megatreiler- -110m3
20.00 Konverentsiruumis järgneva kahe nädala tutvustus 22.00 Ööoode 2.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10-12.00 Tutvumine Tallinna vanalinnaga 12.30 14.00 Meremuuseumi ja lennusadama külastus (Titanicu näituse külastamine) ( http://www.meremuuseum.ee/et/ ) 15 -17.00 Külastame Eesti suurimat kaubasadamat Muuga sadamat, kus on kokku lepitud ekskursioon terminalidesse( http://www.ts.ee/muuga-sadam ) 18.00 Õhtusöök hotellis 19.00 Turistidel võimalik tutvuda Tallinna poodidega või kasutada supemiseks basseini või SPA teenuseid 3.päev 7- 8.00 Hommikusöök 9 -11.00 Külastame Eesti Mereakadeemiat, kus viiakse läbi ekskursioon ning võimalik Proovida moodsat simulaatorikeskust, kus on võimalik kogeda laevajuhtimist 12 18
Mis on ,,hub"? suur jaotuskeskus, peaterminal maantee- ja õhutranspordis suur jaotuskeskus, peaterminal õhutranspordis terminali sünonüüm inglise keeles suur logistikakeskus, mis koosneb nii laost kui terminalist Mis veod on lennutranspordis ,,fiiderveod"? ette- ja jaotusveod lennuvedudele ette- ja jaotusveod lennuvedudele ning lähte- ja sihtlennujaamade vahelised veod maanteetransporivahenditega lühikestel distantsidel etteveod väikestelt lennjaamadelt suurtesse ,,hub" terminalidesse fiiderlaevadega saabunud saadetiste etteveod lennuterminalidesse Mis on ,,ULD"? laadimisühik õhutranspordis laadimisühik kõkide transpordiliikide puhul suur pikamaalendusid sooritav transpordilennuk ,,Ultra Light Device" kaasaegne, ülikergetest materjalidest ehitatud, nüüdisaegne laadimisühik õhutranspordis Millised laadimisühikud on üldjuhul kõige suuremad ja mahutavad kõige rohkem kaupa? lennuki ülemise teki laadimisühikud lennuki peateki laadimisühikud
Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu. Kapitalikulud – transporidga seotud põhivaradesse – peamiselt indrastruktuuri, terminalidesse, veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks: tootega ja turuga seotud tegurid Turuga seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: Turgude asukoht Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase, Mastaabisäästu efekt (suured kogused – vastav transpordiliik nt. meretransport)
konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes Dekonsolideerimine (jaotus) Ühe saabunud saadetise lahutamine eraldi saadetisteks nende edasisaatmiseks erinevate vedudega ja erinevate veovahendite/veoühikutega erinevatele klientidele või koostööpartneritele (teistesse terminalidesse). Sorteerimisterminalide ja ladude igapäevane töö. Demurrage Merevedudel kasutatav kompensatsioon hilinemise või ooteaja eest. Digitaalne majandus (uus majandus) (Digital Economy) Digitaalse ehk uue majanduse all mõeldakse uut, osaliselt veel välja kujunemata tegutsemiskeskkonda. Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest
Terminalikulud – Veoste peale-, maha- ja ümberlaadimisega seotud kulud. Peale – ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu. Kapitalikulud – transporidga seotud põhivaradesse – peamiselt indrastruktuuri, terminalidesse, veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks: tootega ja turuga seotud tegurid. 1. Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid Tootega seotud transpordikulusid mõjutavateks teguriteks on tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vastutusrisk ja toote eriomadused.
Peale- ja mahalaadimiskulud on vältimatud, ümberlaadimiskulusid ei tarvitse olla või neid saab vältida. Sõidukulud – Otseselt veokaugusest ja veose kaalust/mahust sõltuvad kulud. Põhiosa sõidukuludest moodustavad tööjõu- ja kütusekulu. Ümberlaadimiskulusid sõidukuludesse üldiselt ei arvestada. Kapitalikulud – Transpordiga seotud põhivaradesse – peamiselt infrastruktuuri, terminalidesse ja veovahenditesse investeeritud kapitali kulu. Siia kuulub transpordi põhivarade ost või arendamine., mis sageli võib olla ühekordne tegevus. Kuna füüsilised varad kalduvad aja jooksul amortiseeruma, eeldab nende hooldus ja säilitamine regulaarseid kapitaliinvesteeringuid. Üldiselt võib transpordikulusid mõjutavaid tegureid jagada kaheks kategooriaks – tootega ja turuga seotud tegurid. 18.GPS tehnoloogia rakendused logistikas
kasutamist. Teatud marsruutidel ei suuda lennuveod konkureerida maanteevedudega, mida tehakse kindla graaiku alusel eriti operatiivselt. Lennukompaniidel on võimalik seda moodust kasutades saada saadetised väikestelt ja teisejärgulistelt lennuväljadelt suurte lennujaamade terminalidesse. Enamik road feeder-kaupadest veetakse lennujaamade vahel tavaliste eurotreilerite või täishaagisega autorongiga. Juhul kui kaubaveo maht ja saadetiste arv saavutavad teatud kriitilise piiri, on õigem hakata vedama lennuveo laadimisühikuid, milleks on tavaliselt alumiiniumist alused
annaabi.ee 
