Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teravkaarse" - 7 õppematerjali

Kunsti kordamine VOL 2
2
pdf

Kunsti kordamine VOL 2

elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Kloostri kirik oli vahevõrega jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kirikus jumalateenistusel käia. 28. Kõige paremini säilinud konvendihoone eestis on Kuressaares (Kuressaare linnus). 29. Kõige tuntum gooti ühiskondlik hoone Tallinnas on raekoda. 30. Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid , mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad. 31. Tallinna Pühavaimu ja Niguliste kirikusse lõid peaaltarid Bernt Notke ja Hermen Rode. 32. Surmatantsude sõnum on elu kaduvus ja kõige surelikkus. Tallinna "Surmatantsu" maalis Bernt Notke. .

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused
10
docx

Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused

neile sai tulistada piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “diele” ja “dornse”? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed?

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
TALLINNA AJALUGU
3
docx

TALLINNA AJALUGU

Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Tallinna vanalinna südames, Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele ­ kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a. VIRU EESVÄRAVA TORNID 16

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE
32
docx

ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE

Gooti katedraalides loobuti tavaliselt koori all asuvast krüptist, mistõttu kooriosa põrand on ehitise teiste osadega võrdsel kõrgusel. Kasutati gooti tugisüsteemi, mis võimaldas rõhtjõud koondada kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiilarid ehk kontraforsid. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konst- ruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võima- likuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul ristvõlvi siilude liitejoonele laoti kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda. Roiete abil koondati võlvide raskus võlviku nurkadesse, mida kiriku keskel kandsid piilarid.

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
16 allalaadimist
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu-Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele
40
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

järgnes polügonaalse, ümmarguse või nelinurkse koorilõpmikuga kooriosa. Niisugune ruumijaotus jättis alles juba romaani ajastust tuttava ladina risti kujulise põhiplaani. Ehitustehniliselt on gooti katedraalid võrreldes eelnenud ajajärguga suureks sammuks edasi. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustasid hiigelsuure sõrestiku, mis oleks püsti püsinud ka ilma seinteta. Selline sõrestik andis gooti stiilis ehitistele erilise kerguse ja õhulisuse, mida omakorda

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
35 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

piki müürijalamit. 8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad "diele" ja "dornse"? Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks. Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum. 9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade? Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse nissiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid). 10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas. Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud. Keskaegne kujutav ja tarbekunst 1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed? Too paar

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
221 allalaadimist
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

kabelid Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konstruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem, osutus võimalikuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre. Teravkaart sai rakendada ka sama kõrguse, aga erineva laiusega avauste puhul. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul laoti ristvõlvi siilude liitejoonele kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
472 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun