Portaal - hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik. Vimperg - e ehisviil - ehitiste dekoratiivviil portaalide ja akende kohal, sageli rikkalikult skulptuuride ja dekoratiivdetailidega kaunistatud. Gooti ehisviilu nimetatakse vimpergiks. Roosaken - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. Kuningategalerii - gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes nissides paiknev figuuride rida. Lehvikvõlv - hilisgooti ehitistes arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus, iseloomulik inglise gootikale 15. sajandi teisel poolel. Leekestiil - e flamboyant stiil - (pr k-s leegitsev), hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on
Tugipiilar kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks hoone tugevd. Ohtralt raidkivikaunistusi erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive.viinapuuvääte. 8. Roidvõlv, 9. Maarjakirik on kabel mis asub Lübeckis. 10. kodakiriku kesklööv ja külglöövid on sama katuse all. 11. raidkivikaunistusi erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive.viinapuuvääte. 12. gooti katedraalipeafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes nissides paiknev figuuride rada. 13. Kirikud võlvitakse võrk- , täht- , ja lehvikvõlvidega. 14. kuna itaalias olid tugevamad antiikkunsti traditsioonid. 15. eestisse jõudis 13 saj, pärast saksa ristirüütlite vallutusi. 16. 17. looduslikku pinnarelfeefi. 18. tarus tehti toomakirik ja jaani kirik. 19. pikk herman, kik in de kök, paks margareta, olevist ja niguliste kirik, pirita klooster. 20. raekoda 21. rakvere kirik on gooti stiilis. 22
või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad, mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg- dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi- lillede ja lehtede kuju järelaimav ehismotiiv finaalide tornikiivrite kaunistamiseks, fiaal- tornitaoline kaunistus, mis lõpeb pika püramiidja kiivriga ning seda krooniva ristlillikuga, ristlillik- ristikujuline lehemotiividest kujundatud dekoratiivdetail tornide/vimpergide/finaalide tipu kaunistamiseks, siirud- dekoratiivne motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik- jne siire, tähtvõlv-
Madonna- Neitsi Maarja Vitraaz- koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad; mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde; kirkad värvid; eesmärgiks jutustav sisu. Fiaal- tehistorukesed; torni taoline kaunistus, mis lõppeb pika püramiidja kiivriga (torni katus) ning seda krooniva ristlillikuga Vimpergid-ehisviilud; paiknevad portaalide ja akende kohal, on kaunistatid skulptuuride ja dekoratiiv detailidega Kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuningasskulptuurid Perspektiivportaal- koosnes mitmetest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist. Igale löövile oli oma sissepääs. Domineeris kolm perspektiivportaali. 10.Pildid. Pilt 1. Oleviste kiriku tähtvõlvid.(P) Pilt 2. Lehvikvõlv(P) Pilt 3. Notre Dame. Jumalaema kirik Pariisis. (VaraGooti.)(P) Pilt 4. Chartres'i katedraal. (KõrgGooti.)(P) Pilt 5. Reims'i katedraal. (Kõrg ja VaraGooti)(P) Pilt 6. Amiens'i katedraal. (KõrgGooti.)(P) Pilt 7
sambakapiteele. lTolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine ”vaeste piibel”. lKuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud 11. Nimeta raidkivikaunistusi. Tunne neid pildil. Ristikulehed, õite ja pungade motiive, rosette, fiaale, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, krabid, ristlillik, viinapuuvääte. 12. Mis on kuningategalerii? Kuningategalerii – gooti katedraali peafassaadil üle kogu fassaadi ulatuv teravkaarelistes idas paiknev figuuride rida. 13. Missugused võlvid võeti kasutusele hilisgootikas? Lehvikvõlv - arvukate kõrvalroiete abil kujundatud lehvikukujuline võlv. Tähtvõlv - ristvõlv, mis tähekujuliselt paigutatud roietega on jaotatud väiksemateks dekoratiivselt mõjuvateks osadeks. Võrkvõlv - roietega tihedalt varustatud võrku meenutav võlvikujundus. 14. Miks kodunes gootika Itaalias nõrgalt? Sest Itaalias oli antiikkunsti mõju väga tugev. 15
katedraali läänefassaad) Teravkaar - ukseavade ja akende kohal. (raskus on suunatud ülalt alla) Kirikutel on tavaliselt 2 läänefassaadi torni, millele lisandub 1 väike torn nelitise kohal. Peafassaadis on 3 teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid kolmnurksed ehisviilud vimpergid. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, kõrgemal asusid pühakute kujud teravkaarelistes nisides kuningategalerii. Romaani kirik (Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Läänefassaad.) Ümarkaar ukseavade ja akende kohal ning muude ehitusosade juures. (raskus on suunatud külgedele) Kitsad ja väikesed aknad kivimasside raskuse tõttu. Nelitistorn piki- ja põikihoone ristumiskohal.
krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelititse kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistes niides - nn kuningategalerii. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata SKULPTUUR: Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks
Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (lääne) kõrval ja veel üks võike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid), nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistes nissides nn kuningate galerii. Ülaltoodud kirjeldusele vastasid vaid Pariisi ümbruse kirikud, Prantsusmaa ülejäänud osades kujunesid välja omapärased gooti arhitektuuri koolkonnad. 15. ja 16. saj algust nim hilisgootika ajajärguks. Selle aja arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Nt hakatakse võlvide kaunistamiseks kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid
annaabi.ee 
