kaasaegsed treiterad on reeglina valmistatud pinnetega kõvasulamplaatidest terikutena, mis kinnituvad mehaaniliselt terakeha lõikeotsakülge. Vale treitera valimisel võib see puruneda või liiga kiiresti kuluda. Teriku valikul kasutan Tabel 2 .( Lõiketöötlemisel kasutatavate karbiidkeerimiste grupid ISO531 järgi). Vastavalt tabelile on otstarbekas kasutata teriku materjali M20 ISO jaotuse järgi, mis on mõeldud terase, terasvalu, kuumuskindlate teraste, hall- ja legeermalmi põhiliste treimisoperatsioonide sooritamiseks. Kuna nõutud pinnakaredus kuulub poolpuhta töötluse alla siis kasutatakse terikul plaati mille kuju vastavalt ISO standardi järgi on M. See mõeldud poolpuhtaks ehk siluv töötlemiseks ning kasutatakse pärast koorivat töötlust Joonisel 2 on toodud detaili kõik töötlemist vajavad pinnad jämejoonena. Järgnevalt
spindli ettenihked ja kiirused, töölaua ettenihked. 10. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Vertikaalsed, Horisontaalsed, Universaalsed. 11. APJ töötlemiskeskuste seadistamine Seadistada masina telgede nullpunktid, Detaili nullpunkt, Tööriista asukoht tööriistavahetajas, Programmi testimine, Detaili töötlemine. 12. Tööpinkide konstruktsioonis kasutatavad materjalid Sängide materjalid: Hallmalm, Terasvalu, Teras, Betoon Spindlid: keskmise süsinikusisaldusega konstruktsiooniteraseid, Malm Juhikud: Hallmalm, teras, plastik Keraamika, komposiit, epoksüüdgraniit, polümeerbetoon.
Mudeli eemaldamisviisi järgi: mudeli väljatõmbamisega, pöörduva töölauaga. Sulametalli valamiseks on vormi asetatud püstkanal, kust valatakse sulametall sisse, ning kust metall liigub edasi toitekanalisse. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub.Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid. Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol.
põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need on mõeldud eelkõige rasketes tingimustes treimiseks, keermelõikamiseks või freesimiseks. Freesi terikuks sobib seega P 20. Ma ei vali K rühma tööriista, sest need on mõeldud pigem murdelaastu andvate materjalide (malm, Al-valusulamid jne) lõiketöötlemiseks ega ka M rühma tööriistu, mis on küll väga universaalsed ja sobivad samuti terasvalu lõiketöötlemiseks aga pigem mõeldud raskelt töödeldavate materjalide lõiketöötlemiseks.
Lahutuspind tuleb valida selliselt, et kärnide arv oleks minimaalne või oleks üldse välditud nende kasutamist. Võimaluse korral tuleb lahutuspind valida nii, et vältida valandi osade nihkumist üksteise suhtes vormi koostamisel. Terasvaluvormil ei kasutata räbupüüdelit. Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid (valupead). Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on eelnevalt vaja teha kärnkast, milles valmistatakse kärn liiva ja sideaine segust. Käsitsi vormimisel tuleb valmistada puidust mudel. Mudeli tegemisel tuleb arvestada ka valuterase kahanemisega jahtumisel. Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi. Vormisegu koosneb sarnaselt
·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks. 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad. 4 pakilisi kasutatakse prismaatiliste toorikute töötlemiseks, võimalik üksteisest sõltumatult reguleerida. ·6. Lünett Pikkade detailide toestamiseks. Kasutatakse liikumatut lünetti ja liikuvat lünetti ·7. Terahoidja ·8. Ülemine pikikelk ·9. Tagapukk ·Tagapukk liigub mööda juhikuid
töötlemiseks pooltoodeteks peamiselt valtsimise ja sepistamise teel. Valuplokkide saamisel läheb teras vedelast tahkesse olekusse ehk toimub tardumine. Nii nagu sulatamisel püütakse saada kvaliteetset sulaterast, nii ka valuploki tardumisel on vaja saada sobiva struktuuriga, võimalikult defektivaba metalli. Teras valatakse valuplokkideks põhiliselt kolme meetodit kasutades: Ülevaltvalu - Selle puhul juhitakse sulateras enamasti malmist valmistatud valuplokivormi ülalt. Terasvalu puhul kasutatakse põhjas asuva avaga koppasid, mis välistavad räbu ja vähendavad mittemetalsete osakeste sattumist vormi. Sifoonvalu Sifoonvalu korral täidetakse üheaegselt mitu valuploki vormi, mis tagab suurema tootlikkuse. Kuna vormi täitumine toimub sifoonvalu korral rahulikumalt, on saadavate 11 valuplokkide pind kvaliteetsem
hülssideks, mis jagunevad märgadeks ja kuivadeks silindriteks. · Märghülss silinder, mille välimine pool on jahutussärgi üks osa, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. · Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist, sest silinder kulub alati kõige rohkem ülemises osas. Kuivhülss ei puutu kokku jahutusvedelikuga. 4.6 Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Väntvõllis on õlikanalid. Võllikaelad - punane
BU80 – kõrgtugev malm, 300MPa KU700-2 – Tempermalm, 700MPa, A=2% AUC-2 – Laagrimalm, C-hallmalm B-kõrgtugev, 2- järiekorra nr UNi11Mn7W – U-eriomadustega legeermalm, Ni11Mn7 keemiline tähis ja sisaldus, W keragrafiit. 14 TERAS Teras (<2,14% C) on halb valumetall, peamiselt püütakse terast vormida plastse vormimise teel. Valuna kasutatakse harva kui toode on keeruka kujuga. Terasvalu iseärasused: Halb vedelvoolavus (Kui süsiniku sisaldus kasvab paparneb vedelvoolavus) Valukanalid peavad olema lühikesed ja ristlõiked suhteliselt suured (kuni 2x suuremad malmvalust). Räbupüüdureid ei kasutada, kasutatakse sulguriga koppasid. Suur kahanemine (joonkahanemine 2,5%). Kahanemisdefektide vältimiseks kasutatakse suuri kompensaatoreid (50-60% valandi massist)
c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, millede jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja lukustuskorgid. Väntvõll omab veel
kütteseguga toimub peaaegu üheaegselt töötakti lõpul ja survetakti algul. Tänu sellele saab mootori töötsüklit teostada väntvõlli ühe täispöörde vältel. 14. Vänt-kepsmehhanismi sõlmede loetelu Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb;b) kolvirõngas; c) kolvisõrm ; d) keps ja selle laagrod; e) väntvõll ja selle laagrid; f) hooratas. 15. Väntvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, mille jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis moodustab vändakaelas õlitasku ja töötab tsentrifugaalfiltrina. Mustuse osakeste eemaldamiseks õlitaskust keeratakse välja walukustuskorgid.
a) b) c) d) c Sele 21.4. Näiteid ketirattaist: a – üherealine, b – kaherealine, c – keevitatud, d – poltliitega. Ketirattad oma kujult on lähedased hammasrattaile. Materjaliks väikeketirattail (hammaste arv z 30) on karastatav või tsementiiditav teras (48…56 HRC), suurtel ratastel (z > 30 ja > 250 mm) võib selleks olla pindkarastatav terasvalu, aeglastes ülekannetes ka malm. Kasutatakse ka plastikust valmistatud ketirattaid. 21.1. Kettülekande kujundamine ja määrimine. Ketirattaid paigaldatakse nii, et kett liiguks vertikaaltasandis. Rattaste asetus seejuures võib olla suvaline kuid soodsamad on need skeemid, kus kett on horisontaalne või kallega kuni 45. Ketirattaste vertikaalne paigutus nõuab pingutusjõu täpset reguleerimist. Selleks kasutatakse pingutusrulle, -linte või muid elemente.
annaabi.ee 
