Elektromagnetvõnkumised 1. Milleks on võnkeringi vaja? Et tekitada suure sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Võnkering tekib kõrgsagedusel, on vajalik energia muundamiseks. 2. Thomsoni valem Määrab kindlaks võnkeringi omavõnkesageduse sõltuvuse mahtuvusest ja induktiivsusest. 3. Millest sõltub periood? Võnkeringi induktiivusest L ja kondensaatori mahtuvusest C. 4. Lainepikkus, periood, sagedus Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f või lainepikkusest λ. 5. Elektromagnetlainete skaala 6. Kuidas raadiolaineid liigitatakse? Lainepikkuse järgi – *pikklained üle 1000 m *kesklained – 100-1000 m *lühilained – 10-100 m *ultralühilained – alla 10 m 7. Kuidas raadiolained levivad? Saatjate kaudu. 8. Kasutamise 3 võimalust. Raadioside - informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel. Raadiolo...
Lühiskeerd aeglustab magnetvoo kahanemist tema väljalülitamisel. Elektromagneti toimimise kiirendamiseks tuleb vähendada tema elektromagnetilist aja konstanti. See aga tähendab, et lühiskeeru, magnetahela masiivsete 4 osade, pooli metallkarkassi ja kinnitusdetailides ning muudest metallosaedst tekkivate lühiskeerdude olemasolu on lubatud. Sammuti väheneb elektromagneti aja konstant, kui valmistada magnetahela osad teraslehtedest. Elektromagnetilise ajakonstandi vähendamiseks võib lülitada elektromagneti pooliga jadamisi lisatakisti. Veel suurema rakendumiskiiruse võib saada, kui lülitada elektromagnet sellisesse skeemi: L RL C Skeemi pingestamise hetkel kujutab kondensaator endast väha väikest takistust ja takisti RL on temaga praktiliselt shundeeritud. Sellega on praktiliselt kogu toitevõrgu pinge rakendatud poolile
sagedusega, kuid teistsuguse väärtusega vahelduvpingeks. Trafo liike: - jõutrafod jõu- ja valgustusseadmete toitmiseks. - eritrafod mitmesuguste eriseadmete, nagu alaldid, elekterkeevitusaparatuur jm toitmiseks. - autotrafod ehk säästetrafod. - mõõtetrafod (voolu- ja pingetrafod). Faaside arvu järgi saab trafosid liigitada ühe- ja kolmefaasilisteks. • Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terase lehtedest? Südamik valmistatakse teraslehtedest, et vähendada pöörisvoole. • Mitu mähist on ühefaasilisel trafol? Kirjeldage trafomähiste ehitust ja paigutamist. Ühefaasilisel trafol on kaks mähist: sekundaar- ja primaarmähis. Primaarmähis on ühendatud energiaallikaga, sekundaarmähis on ühendatud tarvitiga. Mähised on traadikeerdude kogumid, mis on keritud ümber südamiku. Neid kohti südamikust, millel mähised asuvad nimetatakse sammasteks.
põikivaheseintes on uurded raamlaagri pesade tarbeks. Põiki vaheseinad on alt avatud, et õli saaks seal vabalt liikuda. Valmistamis tehnoloogia Alusraam valatakse hallmalmist СЧ, sest see täidab hästi valuvorme ja samas talub ka suuri koormusi. Kui alusraam on pikem kui 5m, siis valmistatakse ta kahest osast ja ühendatakse omavahel poltidega. Väiksematel mootoritel võivad olla alusraamid, millised on valmistatud teraslehtedest keevis konstruktsiooni teel, samas on kasutusel ka kiirekäigulisi mootoreid millistel on alumiinium alusraamid. Suured 2 – taktilised mootorid siin kasutatakse alusraame, mis on valmistatud paksudest teraslehtedest välja lõigatud detailide kokku keevitamise teel, ning sisse võib olla keevitatud veel tugevndus ribid. TUGIPUKK 8 7 1
paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm. Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud. Deformatsioonivuukides tuleb armatuur katkestada. Uue võimalusena seinte armeerimisel kasutatakse Murfor armatuuri. See armatuur leiab järjest laialdasemat kasutamist just tänu paigalduse lihtsusele. Armatuur on tsingitud ja koosneb õhukestest teraslehtedest (1,5 mm), mis on omavahel ühendatud peenikese traadiga. Murfor EFS on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks õhukestes liimvuukides. Plokkide pealispinda ei pea enam freesima uurdeid, armatuur mahub ära liimivuuki! Betoon-õõnesplokkidest seinad Nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks võib kasutada ka betoonist õõnesplokke ning fassaadikatte moodustamiseks fassaadikive, sealjuures plokkide ja kivide värvigamma on küllalt lai.
Trafo magnetahel koostatakse elektrotehnilisest lehtterasest, mis sisaldab kadude vähendamise eesmärgil räni. Elektrit juhtivas kehas (magnetahelas) indutseeritakse vahelduvmagnetvälja mõjul pöörisetaoline elektrivool. Pöörisvooluga kaasnevad soojuse eraldumine ja energiakadu (pöörisvoolukadu). Soovimatute pöörisvoolude vähendamiseks magnetsüsteemi ferromagnetilistes osades, valmistatakse trafosüdamik isoleerlakiga kaetud teraslehtedest. Südamiku ristlõige jagatakse üksteisest isoleeritud osadeks, mille tulemusena ei saa pöörisvoolud liituda ja seetõttu vähenevad pöörisvoolust põhjustatud kaod. Trafosüdamiku koostamisel tekivad paratamatult õhuvahed üksikute trafopleki kokkupuutekohtades. Mida suurem on õhupilu, seda suurem on vajalik magneetimisergutus ja tühijooksuvool antud suurusega magnetvoo tekitamiseks. Seetõttu asetatakse südamiku plekid südamiku koostamisel üksteisele
iseloomustavat suurust - compressiooniindeksit Kasutuspiirseisundit kontrollitakse enamlevinud tiivikkatse. Tiivikkatse seade cc arvutatakse elementaarkihist tingitud vajum normkoormuste järgi Kasutus piirseisundis kujutab endast penetratsioonivarda otsa seosega. kontrollitakse, kas konstruktsiooni või pinnase kinnitatud risti asuvaist teraslehtedest 8. Kui sügavale minnakse vundamendi vajumi deformatsioonid jäävad nii väikseks, et ei segaks moodustatud nn tiivikut. Standardne tiivik h=130 arvutamisega? Vundamendi koormusest tingitud normaalselt ekspluatatsiooni. mm ja läbimõõt d=65mm. Tiivik surutakse lisapinge ulatub pinases teoreetiliselt lõpmatu 16. Loetlege geotehnilised kategooriad, milleks soovitud sügavusele pinnasesse ja hakatakse
Praktiliselt lekib aga väike osa. Aga selle piirnormiks on 1mA. Isolatsiooni takistus peaksolema 1M oomi ehk miljon oomi. 52.Transformaator - ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Trafo ehitus- Madalsagedustel töötav trafo koosneb elektrotehnilisesest lehtterasest südamikust. Südamik on pöörisvoolude tõttu tekkivate kadude vähendamiseks kokku pandud õhukestest, oksiidikihiga kaetud teraslehtedest. Elektrotehnilisest plekist südamikud jagunevad trafo plekist stantsitud südamikeks ja lintsüdamikeks. Ühefaasilise trafosüdamikule on keritud üks või mitu mähist: primaarmähis ja sekundaarmähis,kui trafo on mõeldud ühele sisend ja ühele väljundpingele. Kui on tegemist mitme mähiselise trafoga, võib nii primaar-, kui ka sekundaarmähiseid olla mitu, vastavalt kasutatavatele pingetele.Kolmefaasilise trafo puhul on tegemist kolme ühesuguse keerdude
Savikihi paksus peaks olema vähemalt 30 cm, mille peal on 30-45 cm kiht kruusa, et ära hoida jäätumise ja kuivamise kahjustusi. Tiigi võib teha veekindlaks ka näiteks plastikust kilega (polüetüleen-, vinüül- või butüülkile). Kile mõlemale poolele tuleb paigutada 15 cm paksune kiht peent liiva. Kile paksuseks peab olema üle 0,20 mm. Kui tiigi põhi on tugev ja veetihe võib tiikide vaheseinu teha näiteks punnitud laudadest, betoonist, teraslehtedest jne. Tavaliselt on see kallis abinõu. Läbivooluohtlikumad kohad on torude läbiminekukohad. Torude ümber soovitatakse panna veekindlast vineerist kaelus, mida hoolega tihendatakse saviga. Sademetest põhjustatud erosiooni ohu tõttu tuleb tammid võimalikult kiiresti katta murumättaga. Talviste ehitustööde puhul tammi sisse jäänud jäätükkide sulamisel tekkinud tühikute tõttu tuleb kevadel tamm üle tihendada - kuid üldiselt talvist ehitamist ei soovitata. Tiikide paigutus
määramiseks looduslikus pinnasemassiivis on enamlevinud tiivikkatse, see Tugevuse alusel jaotatakse savipinnased: 1. väga nõrk cu < 20 kPa; 2. nõrk suurt pinget ei saa tekkida. Materjal raugeb enne ja pinge saavutab seade kujutab endast penetratsioonivarda otsa kinnitatud risti asuvaist 20 < cu < 40 kPa; 3. kesktugev 40 < cu < 75 kPa; 4. tugev 75 < cu < lõpliku, tugevusega määratud suuruse. Seepärast peaks tegelik teraslehtedest moodustatud nn tiivikut. Tiivik surutakse soovitud sügavusele 150 kPa ; 5. väga tugev > 150 kPa; pingepüür omandama sadula kuju. Võrreldes teoreetilise lahendiga peab pinnasesse ja hakatakse varda kaudu pöörama, mõõtes seejuures Kokkusurutavuse järgi on meil levinud alljärgnev liigitus: 1.palju kokkusurutav keskosas pinge veidi suurenema, et tasakaalustada pinge vähenemist väändemomenti
16) d kus m on koonuse mass, g raskuskiirendus ja K tegur, mis 30° tipunurga puhul on 1 ja 60° tipunurga korral 0,22. 5.2 Nihketugevuse määramine välikatsetega Nihketugevuse määramiseks looduslikus pinnasemassiivis on enamlevinud tiivikkatse. Tiivikkatse seade kujutab endast penetratsioonivarda otsa kinnitatud risti asuvaist teraslehtedest moodustatud nn tiivikut. Standardseks loetakse tiivikut, mille kõrgus on 130 mm ja laius 65 mm. Tiivik surutakse soovitud sügavusele pinnasesse ja hakatakse varda kaudu pöörama, mõõtes seejuures väändemomenti. Pööramise kiirus on 0,1° sekundis. Suurem pööramise kiirus annab suurema tugevuse. Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel (joon 5.21). M
annaabi.ee 
