ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. Töö sisu: 1. Joonestada konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enim koormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind.
Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed a, b ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada põikkoormus enimkoormatud poldile. 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. 7. Teha saadud liite koostamiseks eskiis (mõõtmestada ja tolereerida sobivalt ning anda kinnituselementide korrektsed tähised). 8. Arvutada poltide nõutav pingutusmoment. 9. Arvutada konstruktsiooni kinnituselementide ostuhind. 10
A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Valida lõtkuga ja lõtkuta poldid ning leida a, b ja t mõõtmed. Karpprofiili number (U-nr), koormuse F ja koormuse F õlg l väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. F = 7 kN l = 1000 mm U = 350 (1 = 15 mm; h = 350; b = 100; S235JR) = 5 mm Lahendus 1. Joonis 2. Ülesande lahendus Valin a konstruktiivselt vastavalt U profiili laiusele. Kuna tegemist on U350 profiiliga, mille h = 350-ga, siis a = 200 mm Koormusskeem on poltidel järgmine: Väliskoormus põikjõud F tasakaalustatakse reaktsioonijõududega Fpõik .
A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 L / mm 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200 F / kN 6 5 3 5 4 3 3 4 2 4 UNP profiil 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 Teraslehe paksus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele tüvenumbrile B B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 / mm 6 6 8 8 8 10 10 10 12 12 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Tähiste
A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Projekteerida keevisliide. Karpprofiili number (U - nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. l = 1000 mm F = 7 kN U = nr. 350 = 5 mm Ülesande lahendus: Leida kronsteini (lehe) laiuse b ja arvutada keevisliide. Konstruktsioonile mõjuv staatiline koormus F = 7 kN ja l = 1 m. Lehe paksus = 5 mm, lehe materjal on teras S235 (y = 235 MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks.
F M= = =8,72 kN 2∗√ a + c 2∗ √0,092 +0,092 2 2 Nurk F ja M vahel: c 0,09 α =π−arctan =π −arctan =2,356 rad a 0,09 Suurimad toereaktsioonid: Fmax =√ F 2F + F 2M −2 F F F M∗cos α= √ 1,252 +8,722−2∗1,25∗8,72∗cos 2,356=9,64 kN 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. Hõõrdeteguriks valin: f =0,15 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud 1,2∗F max 1,2∗9,64 [ F ] polt = = =77,12kN f 0,15 Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud: N A =1,3∗[ F ] polt =1,3∗77,12=100,26 kN Varuteguriks valin: [ s ] =1,5 Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala: N 100,26∗103 A A ≥ A [ s ]= 6
A A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 L / mm 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200 F / kN 6 5 3 5 4 3 3 4 2 4 UNP profiil 160 180 200 220 240 260 280 300 320 350 Teraslehe paksus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele tüvenumbrile B B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 / mm 6 6 8 8 8 10 10 10 12 12 1.Konstruktsiooni skeem mõõtkavas L = 600 mm = 0,6 m – koormuse asukoht F = 5 kN – konstruktsioonile mõjuv koormus δ = 10 mm = 0,01m – teraslehe paksus Elektroodi voolepiir = 350MPa UNP-profiil : 220
_________________________________________________________________________ KEERUKAMA KEERMESLIITE ARVUTUS Keermesliide Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Valida lõtkuga ja lõtkuta poldid ning leida a, b ja t mõõtmed. Karpprofiili number UNP (U-nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. 1. Teha konstruktsiooni joonis mõõtkavas. 2. Poltidevaheline kaugus a valida konstruktiivselt vastavalt karpprofiili laiusele h (vt. RUUKKi kataloog). 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada jõud enimkoormatud poldile Fmax. 4. Arvutada poldile mõjuv eelpingutusjõud Fpolt ning valida sobiv lõtkuga poltliite polt. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik seib. 5
MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEERUKAMA KEEVISLIITE ARVUTUS Keevisliide Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Projekteerida keevisliide. Karpprofiili number (U - nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6
ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus. Keevitamisel võib kasutada lehepaksustel kuni 5 mm jäika keevitusreziimi- lõhikesed (0,2-1,5 s) vooluimpulsid suure voolutihedusega j= 120-360 A/mm2. Madalsüsinikteraste (t=1-3 mm) keevitamisel võib keevitusvoolu arvutada orienteeruvalt seosest Ik=6500 t(A), kus t-teraslehe paksus, mm. Keevitusvoolu lülituskestuse saab valida käsiraamatutest või siis vastavalt materjali paksusele t= 2-3 mm seosest tk=(0,08-0,1) t, (s). Elektroodide survejõud F määratakse surve p ja elektroodide kontaktpinna Se korrutisena. Surve p on madalsüsinikteraste keevitamisel lehepaksusel 3 mm ja jäikadel reziimidel 150-200 MPa (15-20 kgf/mm2). Keevitamisele järgneva jõu rakendamisega- nn järgneva sepistamisega tuleb sellel tsüklil rakendada survet elektroodidel kuni 300-420 MPa
Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjutab mõlemat vankrikest ja teraslehe mõju, kui terasleht on ühtlane, on paremale ja vasakule poole ühesugune. Vastastikmõju tõttu teraslehega saavad vankrikesed kiirenduse, esimene vankrike kiirenduse a1 ja teine vankrike kiirenduse a2. Kui vankrikesed oleksid ühesugused, s.t oleks tehtud ühesugusest materjalist ja neil oleks ühesugused mõõtmed, siis oleksid kiirenduste a1 ja a2 moodulid võrdsed. Kuna aga vankrikesed ei ole ühesugused, siis massiivsem vankrike saab väiksema kiirenduse kui vähem massiivsem
ted, mida loetakse keevitatuks kas põkkõmblusega või 2 õmblusega (põkkõmblus + nurkõmblus). Põkkõmblused sulatatakse läbi terve materjali paksuse ulatuses, mida tõendab alumisele pinnale ehk juurepinnale moodustunud väike vallike ehk tugevdus. Kuna ühelt poolt keevitades suudab keevituskaar sulatada kuni 4 mm paksust terast, tuleb suurematel paksustel detailide servi faasida. Nii sulatab keevituskaar piisava õhupilu juures detailide vahel õmbluse juure. Kui teraslehe paksus on 310 mm, saab kasutada V-tähe kujulist servakuju, paksema materjali korral võib servakuju olla keerulisem. Faasimata servadega õmblust nimetatakse I-õmbluseks ja V-servadega V-õmbluseks jne. Tabelis 2.1 on toodud standardi EVS EN ISO 9692-1:2000 järgi enam levinud servakujud ja õhu- pilud MAG-keevitusel. Kui V-õmblustele esitatakse rangemaid nõudeid mehaaniliste omaduste ja
F F F Õmblused Õmblused Õmblused F F Joonis 4.17 4.4.3.2. Lõikele töötava keevisliite tugevus Kolmnurkristlõikega õmblustega kahe nurkterase ja teraslehe keevisliide (Joon. 4.18): · tõmbekoormus F mõjub piki nurkteraste telgi läbivat tasandit (nurkterased pikenevad, kuid ei paindu); · õmblustes mõjuvad nihkepinged ning mis piirseisundi saabudes õmblus puruneb lõikel (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes); · õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim;
F F F Õmblused Õmblused Õmblused F F Joonis 4.17 4.4.3.2. Lõikele töötava keevisliite tugevus Kolmnurkristlõikega õmblustega kahe nurkterase ja teraslehe keevisliide (Joon. 4.18): · tõmbekoormus F mõjub piki nurkteraste telgi läbivat tasandit (nurkterased pikenevad, kuid ei paindu); · õmblustes mõjuvad nihkepinged ning mis piirseisundi saabudes õmblus puruneb lõikel (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes); · õmblus puruneb sellises pinnas, kus keevisõmbluse materjali paksus on vähim;
elektroodi traat kui ka keevitatav metall ning moodustub keevitusvann. Elektroodimetall sulab ja siirdub kaarevahemikus traadi otsalt erineva suurusega tilkadena keevitusvanni. Keevitusvanni ja siirdeprotsessis olevat elektroodimetalli tilkasid kaitstakse õhu hapniku kahjuliku mõju eest kaare piirkonda juhitava kaitsegaasi, nt. süsihappegaasi abil. Kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu. Vooluallika tunnusjoon on jäik. MAG-keevitusel määratakse sõltuvalt teraslehe paksusest keevitustraadi läbimõõt, edasi kaarepinge, 25 keevitusvool ja kaitsegaasi etteandmine e. kulu. Kuna keevitusvoolu suurus on määratav traadi etteandekiiruse kaudu, siis tavaliselt määratakse ka keevitustraadi etteandekiirus. MAG-keevitustraat on legeeritud Mn ja Si keevitusvannis tekkivate oksiidide taandamiseks. Kuidas hoida keevituspüstolit keevitamisel.
annaabi.ee 
