keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage
keemiatööstustes aparaatide valmistamisel. Titaani kasutatakse ka riideesemete kaitsmisel - mootorrataste kombinesoonide põlve - ja küünarnukkidekaitsmed on valmistatud titaanist. Titaanühendeid läheb tarvis ka mõningate ehete valmistamiseks. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mida kasutatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaniseerimiseks nimetatakse terasdetaili pinnakihi rikastamist titaaniga. Titaan on täiesti asendamatu külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist külma ja ei muutu hapraks. Sama hästi taluvad titaanisulamid ka kuuma – kuni 600 kraadi. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Ka meie oma kehad sisaldavad titaani - koguni 20 mg. Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes 5
kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on
110000 Pa * V / 673,15 K = 101325 Pa * 15738 m3 / 273,15 K V = 5838011,532 / 163,4108297 = = 35725,97693m3 tunnis / 3600 sek = 9,92 m3 / sek. Võtan toru pikkuseks 4 m, mille gaasikogus peab läbima 1 sekundiga. r2 * 4 m = 9,92 m3 r2 = 9,92 m3 / * 4 m r = (9,92m2 / 12,57) = 0,888358367 * 2 = 1,77672 m Vastus: Vajalik korstna diameeter on 178cm 1,8 m 2 16 Halva määrimise tõttu toimub masinas 180 kilogrammise terasdetaili kuumenemine 10. minuti jooksul 20ºC võrra. Määrata selle tagajärjel masinas esinev võimsuse kadu. Terase erisoojus c = 0,46 kJ/kg*K. c = 0,46 kJ/kg*K = 460 J/kg*K t = 10 min = 600 s T = 20 M = 180 kg Q = c M T 1W=1J/1s Q = 460 J/(kg*K)* 180kg * 20K = 1656000 J Pkadu = 1656000J / 600s = 2760 W / 1000 = 2,76 kW Vastus: Võimsuse kadu 10. minuti jooksul on 2,76kW. 2 45 Kinnises anumas mahuga 100 l on õhk temperatuuril 0ºC ja rõhul 760 mm Hg. Määrata soojushulk, mis
valmistamisel. Titaani kasutatakse ka riideesemete kaitsmisel - mootorrataste kombinesoonide põlve- ja küünarnukkidekaitsmed on valmistatud titaanist. Titaanühendeid läheb tarvis ka mõningate ehete valmistamiseks. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget (titaan(IV)oksiid), mida tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaniseerimiseks nimetatakse terasdetaili pinnakihi rikastamist titaaniga. Titaan on täiesti asendamatu külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist külma ja ei muutu hapraks. Sama hästi taluvad titaanisulamid ka kuuma kuni 600 kraadi. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Ka meie oma kehad sisaldavad titaani koguni 20 mg. Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaanplaadid Bilbao Guggenheimi muuseumil. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia
Ameerika Ühendriikides ehitati Teise maailmasõja ajal 5000 keevisühendusega laeva, neist 1000 on praeguseks murdunud. 1964. aastal varisel kokku üks kõrgemaid rajatisi maailmas 400meetri kõrgune antennimast Gröönimaa rannikul. Sageli seostatakse korrodeeruva materjali tugevuse vähenemist tema massi vähenemisega korrosiooni tagajärjel. Päris otsene see seos ei ole. Kui oksüdatsioon kulgeb ebaühtlaselt, siis võib isegi tühine massikadu oluliselt vähendada tugevust. Näiteks terasdetaili hoidmisel üks tund 15-protsendilises raudtrikloriidilahuses on massikadu tühine, tugevus väheneb aga 2/3 võrra. Kui väikese süsinikusisaldusega terast hoida 3-protsendilises naatriumkloriidilahuses (näiteks merevees), väheneb tugevus 80 %, massikadu aga praktiliselt ei ole. Edasisi järeldusi merevee või soolaseguse lumevee toime kohta metallidesse võib teha igaüks ise. Korrosiooni ohtlikkus ei seostu üksnes korrodeeruva materjali massi muutumisega
14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala. 25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26
kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid. Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks. Kui on vaja survetöötlusoperatsioonidega valmistada terasdetaili, siis sobib selleks mangaanteras. KAHJULIKUD LISANDID. Nendeks on Väävel (S) ja fosfor (P). Nende protsent terastes on soovitavalt minimaalne. Malmide juures võib see olla ligi 10 korda kõrgem, sest fosfor parandab vedelvoolavust ja malm täidab nii paremini vorme. Aga igal juhul on ta kahjulikuks lisandiks, mistõttu eesmärk on viia nende sisaldus miinimumini kuni 0,05%. Tavaterastes lubatakse rohkem, kvaliteetterastes see alampiir on ainult 0,015 vms.
15.5.1.1. Graafiline lahendus 1. Konstrueeritakse detaili piirpingediagramm, asendades materjali sümmeetrilise tsükli väsimuspiir -1 detaili sümmetrilise tsükli väsimuspiiriga -(D1 ) ja materjali voolavus- piiri Y detaili pingekontsentraatorit arvestava voolavuspiiriga Y(D ) (Joon. 15.16): 2. Piirpingediagrammile kantakse tegelikku pingetsüklit iseloomustav punkt A(m;a); Terasdetaili piirpingediagramm Tsükli amplituudpinge a, [Pa] -1 (D) Y -(D1 ) = Voolavusjoon K FL -1(D)
M itte k a r a s tu n u d t s ü d a m ik | K a r a s t a m in e | | N o o lu t a m in e | Sele 1.31. Mitteläbikarastunud terasdetaili ristlõige Sele 1.34. Pindkõvendamine tsementiitimisega T 5 0 0 ...6 7 0 º C t | K a r a s t a m in e | | N o o lu t a m in e | Sele 1.32. Terase parendamine
ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus saavutatakse elektrokeemilisel fosfaatimisel. Fosfaadi kiht on hallikat värvi ja kaitseb metalli värvikihi all. Metallkatted
ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus saavutatakse elektrokeemilisel fosfaatimisel. Fosfaadi kiht on hallikat värvi ja kaitseb metalli värvikihi all. Metallkatted
viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma- dused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamis- Mittekarastunud tingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt südamik suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Sele 1.31. Mitteläbikarastunud terasdetaili ristlõige Mida rohkem sisaldab teras süsinikku, seda suuremad on karastamisel mahumuutused, ning T mida madalamal temperatuuril muutub austeniit martensiidiks, seda suurem on oht deformat- 500...670 ºC sioonide, pragude, pingete ja teiste karastus- defektide tekkeks ning seda hoolikamalt peab valima terase jahutamisreziimi. Lähtudes jahutuskiirusest ja jahutuskeskkon-
annaabi.ee 
