Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teradesse" - 7 õppematerjali

Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel
6
docx

Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel

Praktikas avaldub: · Suhkru või mee kuumutamisel muutub selle värvus tumedaks · Liha praadimisel tekib lihale pruun kiht · Leiva ja saia küpsetamisel tekib sellele pruunikas koorik Kliisterdumine Tärklist sisaldavates toiduainetes toimub tärklise kliisterdumine kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60 °C, kui tärkliseterade kest muutub vett läbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel suureneb tärkliseterade maht kuni 10 korda. 100 °C juures tekib viskoosne lahus (näiteks kissellide ja putrude keetmisel jne). Praktikas avaldub: · Kisselli paksenemine kartulitärklise lisamisel · Kastme paksenemine nisujahu lisamisel. Rasvade muutumine Rasvu sisaldavad lihad, kalad, munad, piimatooted, pähklid, vähesel määral köögi- ja puuviljad. Rasvad on oluliseks kuumtöötlemiskeskkonnaks, näiteks praadimisel.

Toit → Toiduvalmistamine
16 allalaadimist
Köögileksikon
8
docx

Köögileksikon

sidrunimahlast. Uhmer ­ kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. Tärklise kliisterdumine ­ Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60C, kui tärkliseterade kest muutub vettläbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100C juures tekib viskoosne lahus (nt kisselli keetmisel, putrude keetmisel jne). Pasta kujud (5) Spagetid ­ koos bolognese kastmega Sarvekesed - piimasupp Torupasta penne - pastaroad Lintnuudel e. paelpasta - wokid Pastaplaadid ­ lasanje Piima, munatoidud Piima kõrbemine (kuidas vältid?) Piim ei hakka keedes põhja, kui potti enne loputada külma veega või määrida võiga

Toit → Kodundus
25 allalaadimist
Ökoloogia rakendused
9
doc

Ökoloogia rakendused

Võib olla risk ülehindamiseks. Kvootide puhul eriti (nt Kanadas juhtus tursakalaga ­ hinnati kalavarusid üle). 23. Mis tagab tänapäeva intensiivse põllumajanduse suurema tootlikkuse pindalaühiku kohta võrreldes traditsiooniliste toidutootmise viisidega? Kasutatakse väetamist (N, P). Kasutatakse pestitsiide (herbitsiide, insektsiide). Kasvatatakse GM taimi. Kastetakse seal, kus saagikust piirab veedefitsiit. Taimearetusega sellised taimed, mis oma teradesse rohkem allokeerivad biomassi. Tänapäeval tagatakse, et põlludele tuuakse mineraalaineid tagasi. Traditsioonilise põllupidamise juures nt alepõllunduses kasutati põldu nii kaua kuni saagikus langes ja siis aletati uus ala. Teine süsteem oli sise-välispõllu süsteem. Sisepõld oli see, kus kasvatati taimi, välispõld ehk muu kõik mis ümber oli (puisniit, mets), kust saadi mineraalaineid (lehevaris kanti otse sisepõllule või kasutati loomade abi (sõnnik). Välispõld

Bioloogia → Bioloogia
31 allalaadimist
Vürtsid ja ürdid
22
doc

Vürtsid ja ürdid

iseloomuliku värvi ja maitse. Tärklise dekstriinistumine leiab aset ka kartulite ja paneeritud toodete praadimisel, jahutoodete küpsetamisel, jahu kuumutamisel (kastme valmistamiseks), makaronitoitude ja tangainetest toitude valmistamisel. Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60C, kui tärkliseterade kest muutub vettläbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100C juures tekib viskoosne lahus (nt kisselli keetmisel, putrude keetmisel jne). Väikese tärklisekoguse pikemal kuumutamisel lahuse viskoossus väheneb, kuna tärkliseterad lõhkevad (kisselli veeldumine). Tärkliseterad võivad lõhkeda ka intensiivse mehhaanilise mõjutamise (segamise) tagajärjel. Tärkliselahuse viskoossust mõjutab keedusool. Soola sisaldava lahuse viskoossus on väiksem, kuna sool tõstab

Toit → Kokandus
61 allalaadimist
Köögileksikon
68
docx

Köögileksikon

3.12 Uhmer Uhmer on kausi- või pokaalikujuline paksuseinaline nõu, mille sees purustatakse, peenestatakse või segatakse uhmrinuiaga surudes, hõõrudes või tampides mitmesuguseid aineid. 3.13 Tärklise kliisterdumine Tärklist sisaldavates toiduainetes toimub tärklise kliisterdumine kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60 °C, kui tärkliseterade kest muutub vett läbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel suureneb tärkliseterade maht kuni 10 korda. 100 °C juures tekib viskoosne lahus (näiteks kissellide ja putrude keetmisel jne). 23 4 Piima-, muna- ja kohupiimatoidud 4.1 Piima kõrbemine (kuidas vältida?) Poti põhi tuleks eelnevalt külma veega kokku teha ja piimale võiks lisada suhkrut või soola. 4.2 Muna kui emulgaator

Toit → Toiduvalmistamine
43 allalaadimist
Koka eksamiküsimused vastustega
26
docx

Koka eksamiküsimused vastustega.

Mis on kama? Kasutamine Kama on traditsiooniline Eesti jahutoit mida valmistatakse mitme teravilja jahust. Kamajahu koostisse kuuluvad teraviljadest rukis, nisu, oder või kaer ning kaunviljad hernes või uba, sool. Terad keedetakse esmalt soolases vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur. Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus kõik see hea, mida loodus teradesse pannud on. Kuna kama on erinevate terade segu, siis on ta väga väärtuslik valguallikas sisaldades mitmeid organismi jaoks olulisi aminohappeid. Organism vajab aminohappeid valkude tootmiseks, mida omakorda vajatakse lihaste, naha, juuste, küünte ehitamiseks aga ka organismi ainevahetuse kontrollimiseks ja juhtimiseks. Kama suur kiudainete sisaldus on oluline seedimisele. Kamajahust saab ka energiat andvaid liitsüsivesikuid, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Tänu rukkile ja hernele on

Toit → Kokandus
264 allalaadimist
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
33
docx

Koka kutseeksami küsimused ja vastused

29. Mis on kama? Kasutamine Kama on traditsiooniline Eesti jahutoit mida valmistatakse mitme teravilja jahust. Kamajahu koostisse kuuluvad teraviljadest rukis, nisu, oder või kaer ning kaunviljad hernes või uba, sool. Terad keedetakse esmalt soolases vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur. Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus kõik see hea, mida loodus teradesse pannud on. Kuna kama on erinevate terade segu, siis on ta väga väärtuslik valguallikas sisaldades mitmeid organismi jaoks olulisi aminohappeid. Organism vajab aminohappeid valkude tootmiseks, mida omakorda vajatakse lihaste, naha, juuste, küünte ehitamiseks aga ka organismi ainevahetuse kontrollimiseks ja juhtimiseks. Kama suur kiudainete sisaldus on oluline seedimisele. Kamajahust saab ka energiat andvaid liitsüsivesikuid, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid

Toit → Kokandus
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun