seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis ning mitmes muus valdkonnas. Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, mis põhineb muusika teaduslikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine raviotstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud. 4 2. Muusikaterapeud 2.1 Kes on muusikaterapeud? Muusikaterapeut on vastava väljaõppe saanud spetsialist, kes rakendab oma kutseoskusi ja
Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes. Mina : ,,Ma soovin osta raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Ma kuulsin naabrinaiselt, et ta oli siit poest saanud väga häid ja lastepäraseid raamatuid super soodsa hinnaga. Ma sooviksin selliseid ilusate värviliste piltidega ja lühikeste sõnadega raamatuid."
nii, et ta saavutaks parema intra- ja interpersonaalse interatsi-ooni, seega saavutada parem elukvaliteet ennetamise, taastamise või ravi kaudu. (A. Pehk 1996: 45) Mis on muusikateraapia? Muusikateraapia on interpersonaalne teraapiline protsess, mille käigus muusikaterapeut kasutab muusikat ja muusika elemente, et aidata kliendil paraneda haigusest või häirest, et avastada varjatud ressursse ja potentsiaale tervise taastamiseks või säilitamiseks. Muusikateraapias on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad kindlasti kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ja muusika. Muusika pakub turvalisi mittesõnalisi väljendumisvõimalusi neile, kelle jaoks sõnaline väljendus on raskendatud väga erinevatel põhjustel, millest peamisteks on psüühilised takistused, kõnehäired või arengupeetus. Muusika on seejuures vahendiks, mitte eesmärgiks. (E. Lukk s.a. [09.11.2011] http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2382&ArtID=3580&action=article )
kasutada igaühe eripära, tõstes esile tugevusi ja peites nõrkusi. Kehalise treeningu vajalikkust on õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatika harjutuste oma. Ühine valmistumine näiteks koolidevaheliseks kergejõustiku- või korvpallivõistlusteks või rühmakavaga esinemiseks üleriigilisel võimlemispeol arendavad kohuse- ja vastutustunnet eriti hästi. Kehalised harjutused aitavad vabaneda pingetest. Sportimine enda rõõmuks on teraapilise efektiga. Kehalise kasvatuse abil saab avastada iseennast, oma keha, selle piire ja võimalusi. Muidugi annab kehaline kasvatus võtme ka emotsioonide juurde, õpetades tajuma ja kasutama seoseid liikumise ja meeleolu vahel. Spordiga tegelev inimene jõuab lähemale oma sisemisele minale. Spordiga tegelemine aitab püstitada eesmärke ja nende saavutamise nimel tööd teha. Kehalise kasvatuse ja spordiga käib kaasas ausa mängu ideaal.
muuta meeleolu, sest ta stimuleerib emotsioone ja nende väljendamist. Käesolev uurimistöö keskendub Orissaare Gümnaasiumi 10. 11. klassis õppivate noorte muusikakuulamisharrastustele ja nende teadlikkusele muusika mõju kohta. Töö eesmärgiks on tutvustada muusika mõju inimesele tema meeltele, füsioloogiale ja meeleolule, tutvustada erinevate teadlaste poolt tehtud katseid ning kirjanduses ja teistes teabeallikates leiduvaid väiteid ja tõestusi muusika teraapilise mõju kohta. Eesmärgiks on ka välja selgitada muusika peamiselt positiivne, kuid samas ka negatiivne mõju inimestele, nende tunnetele, meeltele ja tegevustele, uuritud on muusika võimet lõõgastada ja motiveerida. 6 1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE 1.1. Muusika teekond ajus Muusika vastuvõtuga on seotud mõlemad ajupoolkerad. Parema poolkera funktsiooniks on
viisid) kui jõuluaegsetel kirikuvälistel üritustel äriliselt ,,ärakasutatud kirikumuusika" enam 2 ongi kirikumuusika. Palve osta, ülistus kaubale-teenusele ja patukahetsus hiljem tühja rahakotti ja kokkutassitud tarbetut träni vaadates? Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste
muusika kuulamisel põhinevate meetoditega püütakse säilitada või parandada inimeste tervislikku seisundit. Kasutatakse ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapias osalemiseks ei pea inimene omama mingisuguseid muusikalisi oskuseid. [5] 1.2 Kuidas toimib muusikateraapia? Muusikateraapia näol on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad vähemalt kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ning muusika. Antud teraapias kasutatakse muusika poolt esilekutsutavaid reaktsioone, et kaasata klient sügavasse ning aktiivsesse emotsionaalsesse protsessi, mis omakorda on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Muusikateraapia seansi pikkuseks on tavaliselt 1- 1,5 tundi. Teraapiaprotsessi kogupikkus sõltub ennekõike kliendist
Mõned eetilised dilemmad 21.sajandi psühholoogias (Koocher, 2007) - Teenuste liikumine elektrooniliseks (nn. Telepsühholoogia; „tele“ kreeka keeles „distantsilt“) Kas nõustamine saab olla mitte näost-näkku toimiv? - Eetiliste kohustuste laiendamine indiviididele, gruppidele, ühiskonnale laiemalt. Ühiskond laiemalt eeldab eetilist olekut rohkem. - Psühhiaatria kui eriala kiire muutumine. Muutunud ravimikeskseks, minetanud teraapilise poole. Eelnimetatu hulgas lepingud, kompetentsuse kontroll, konfidentsiaalsus, sisuline kontroll, kliendi identifitseerimine (individuaalne, grupp, pere, paar), kolmandad osapooled (nähtavad ja nähtamatud) IX SÕPRUS • Sõprus on kahe inimese vaheline vabatahtlik ajaspüsiv sõltuvussuhe, mis rahuldab mõlema osapoole sotsio-emotsionaalseid vajadusi ning mis sisaldab erineval määral seotust, lähedust, meeldimist ja püsivat toetust (Hays, 1988).
must-valgelt kui värviliselt nägevaid loomaliike. Silmade puudumisel on valgusele raktsioonid olemas- positiivne või negatiivne fototaksis. Fotoperiodism loomadel- päevapikkus on signaaliks siireteks ja ränneteks, määrab ettevalmistuse taliuinakuks jms. Päevapikkus võib mõjutada paljunemistüüpi ja sugude suhet- lehetäide suvine põlvkond (partenogenees ja kõik emased). Inimesel rakendatakse ka valgusravi, teraapilise toimega (inimene on pool tundi 2500- 10K luxi käes), depressiooni ennetamiseks, tõstetakse seotoniini taset ja langetatakse melatoniini taset. Linnades valgusreostus- linnatingimustes tänavavalgustus häirib inimesi. Eksitab linnas pesitsevaid loomi- jaanuaris hakkavad tihased mõtlema, et hakkaks pesitsema. 4. Infrapunakiirgus, soojuskiirgus. Taimed (kaitse madalate temp. eest) 1. Madal ja roomav kasvuviis- et talve tingimustes jääks taim lumikatte all. 2
annaabi.ee 
