Eesti taasiseseisvumine 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni,
komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest.Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti. Kogu elu ähvardas Degasi oht pimedaks jääda. Pärast sõda sõidab kunstnik koos vennaga USA-sse sugulaste juurde, kus valmivad mõned maalid. Pariisis tutvub Edouard Manetiga ja teiste impressionistidega ning ühineb nendega. Siiski
tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale. Suur Trooja sõda oli juba kümme aastat möllanud ning tuhandeid ja tuhandeid oli langenud, kui tekkis tüli kreeklaste juhi Agamemnoni ning Achilleuse vahel. Agamemnon oli Achilleuse ilusale orjatarile Briseisele silma heitnud, ja vähe sellest ta oli naise lihtsalt ära võtnud. See oli Achilleusele teotuseks. Ta vihastas ja tõmbus võitlusest tagasi. Isegi siis, kui oli näha, et troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta kartis oraakli ennustust, oli ta ometi mures oma poja au pärast ega võinud vaadata, kuidas tema vapper Achilleus kreeklaste võitlust, käed rüpes, pealt vaatab. Thetis ronis üles Olymposele Zeusi
Sisenetakse majja. V stseen: Teenrid koristavad söögilauda. Capulattid, ka Julia ilmuvad maske tervitama. Vanemad Capulettid meenutavad aegu, mil nad veel ise maskides pidusid külastasid. Romeod pimestab Julia ilu. Ta mõistab, et varem tuntu pole väärt armastuse nime. Üks Capulettidest Tybolt - arvab ära tundvat Romeo Montecchi hääle. Vana Capuletti keelab Tybolti tüli ärgitamast. Tybolt peab Montecchide peol viibimist teotuseks. Romeo kõnetab Juliat, võtab neiu käe ja suudleb teda huultele. Amm saadab Julia ära, kuna teda kutsutakse. Romeo saab ammelt kuulda, et Julia on Capuletti tütar. Maskid lahkuvad. Julia saab ammelt kuulda, et noormees oli Romeo Montecchi.Julia mõistab, et on armunud vaenlasesse. Teine vaatus Proloog: koor tõdeb, et Romeo endised armutundes on lämmatanud armumine Juliasse. Juliagi mõtleb ainult Romeost. I stseen:
laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713. aastal Guardian’is tungivalt, et pöördutaks tagasi „ilustamata looduse meeldiva lihtsuse“ juurde ning naeruvääristas oma kujuteldavad pöetud ilupuude müügikataloogis Catalogue of Greens to be disposed of by an eminent Town Gardener seda, mida pidas loodusliku vormi teotuseks: „pukspuust Püha Jüri; tema käsi pole veel piisavalt pikk, kuid juba järgmise aasta aprillis on ta kindlasti võimeline tapma lohet.“ 1719. aastal kirjutatud kirjas Walse’i printsessile (kus andis soovitusi tema uue aia kohta) avaldas Pope oma mõtteid: „Aiakujundamisel on esmane ja kõige olulisem ülesanne võtta arvesse kohavaimu“, mis näitab, mida tuleb rõhutada ja mida parandada. Poeesias on Pope öelnud, et kogu aiandus on kui maastikumaal. 28 25 Hobhouse, lk 205
naftatulude jagamisega. Nafta tootmine Pärsia lahe maades suurenes pidevalt, seetõttu lähenesid LähisIda riigid pidevalt lääneriikidele. Lääs oli sunnitud leppima inimõiguste rikkumisega araabia maades ning ka sellega, et naftamüügist saadud raha suunati Iisraelivastase võitluse teotuseks. Maailm 1950. a algul 1950. a alguseks jagunes maailm lõplikult kahte leeri: USA ja lääneriigid NSVL ja tema mõjualused maad 1) saavutati demokraatia ja stabiilsus 1) kõrvaldati sõjapurustused
komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest. Ta kujutab korduvalt hobuste võiduajamisi. Prantsuse-Preisi sõja ajal, mil Degas tahtis jalaväkke astuda, selgus, et ta üks silm näeb halvasti. Kogu elu ähvardas Degasi oht pimedaks jääda. Pärast sõda sõidab kunstnik koos vennaga USA-sse sugulaste juurde, kus valmivad mõned maalid. Pariisis tutvub Edouard Manetiga ja teiste impressionistidega ning ühineb nendega. Siiski
Ta jooksis ukse juurde, et kuulatada, vaatas aknast välja ja laskus siis tugitooli ning vajus mõttesse. XXI OHVITSER. Vahepeal ootas kardinal Inglismaalt teateid, kuid saabus ainult murettekitavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Kuigi La Rochelle oli niisama hästi kui ümber piiratud, kuigi tänu mitmesugustele ettevaatusabinõudele ja eriti tänu tammile, mis ei lasknud ühelgi veesõidukil piiratud linnale läheneda, näis võit kindlana, ehkki piiramine võis veel kaua kesta. See aga oli teotuseks kuninga sõjaväele ja ebameeldiv härra kardinalile, kellel, tõsi küll, ei olnud enam vaja Louis XIII tülli ajada kuningannaga, sest see oli tal juba õnnestunud, kuid kellel oli vaja lepitada härra de Bassompierre Angouleme'i hertsogiga. Mis puutub Monsieur'sse, kes oli piiramist alustanud, siis selle lõpetamise jättis ta kardinali hooleks. Vaatamata linnapea uskumatule vastupanule tegid linnaelanikud katset mässu tõsta, et alistuda. Linnapea laskis mässajad üles puua
annaabi.ee 
