Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teostuski" - 9 õppematerjali

Peet Aren - referäät
2
doc

Peet Aren - referäät

Sinna jäi ta vaid paariks aastaks kuna revolutsioonilised sündmused põhjustasid sealt 1905. aaasta algul tema lahkumise. Samal ajal toimus muudatus vanemate elukäigus -- nad asusid Narva elama. Narvas tutvus ta August Janseniga, kes oli tol ajal Keiserliku Kunstiakadeemia õpilane Peterburis koos kunstnike A. Prometi ja R. Sajoriga. Lähtudes Areni ilmsest kunstiandekusest soovitasid nad talle astuda Keiserliku Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli Peterburis, mis järgnevalt teostuski. Seal sai Peet kunstihariduse joonistamises , maalikunstis ning dekoratiivmaali alal. Aastal 1909 lõpetab Aren kunstikooli õppekursuse kuldaurahaga. Siitpeale algab ta osavõtt eesti kunstielust. Areni kunstiloomingu algjärk on otseselt seotud Noor-Eesti kultuuritaotlustega. Selle rühmkonna poolt 1910 korraldatud kunstinäitustel võidab Peet üldise tunnustava tähelepanu maaliga "Öö". Jaanuaris 1913 asub Aren pikemale välisreisile, esimeseks peatuseks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane
1
docx

Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane

Talvel saime me tänu soomusrongidele kergesti oma vägesid ümber paigutada, sest teed olid täis tuisanud ja teede kaudu oli raske seda teha. Meil oli suhteliselt hea raudteevõrgustik, arvestades meie seisu. Kindel eelis raudteel andis lootust mõlgutada mõtteid sõja võidust. Mainimata ei saa ka jätte , et eestlastel oli motivatsiooni oma iseseisvumise pärast võidelda. Lisaboonuseks oli maareform, mida lubas valitsus. Selle alusel lubati jagada maad talupoegadele. 1919. aastal see teostuski, valitsus hakkas talupoegadele maad jagama. Lisaks pööras enamlaste poliitika, rahva nende vastu ja taheti, et meie oma valitsus saaks teostada maareformi. Eestlasi, kes olid sõjas huvitatud maareformist, oli umbes 13 000. Kindlasti oli kergem õhutada rahvast sõtta, kui neil olid ka oma huvid mängus. Eestlased lõid ka vabatahtlike väeosasid, millest oli suur abi. Kui juba inimesed tahtsid vabatahtlikult sõtta minna, siis võis uskuda ja loota, et nad annavad sõdides endast parima

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist
Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000
3
doc

Meeldejäävat Eesti ajaloost aastail 1944-2000

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi valitsemine toimus Eestimaa Kommunistliku Partei käe läbi, mis al-lus Moskvale ning lähtus sealt saadud korraldustest. NSV Liiduga kaasnes raudne eesriie; viimane üritas kaitsta mit-mesuguste abinõudega (piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jms) oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest. Hoolimata piirangutest, suutis eesti ühiskond avaneda; aktiviseerus enese-teostuski. Peale selle elavnesid ka noored: 1980. aastal puhkesid noorsoorahutused, sest kardeti rahvuskultuuri hääbumist, mis tipnesid vastupanuliikumistega maad võtva kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi omaksvõtmise vastu. Rahvas hakkas üha enam veenduma, et poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja ela-misväärseks muuta. Levis metsavendlus, mis küll murti; seda peamiselt maaelanike (metsavendade peamiste abista-jate) küüditamist ette nägeva

Ajalugu → Ajalugu
58 allalaadimist
EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE
7
odt

EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE

segadusse niihästi Vene väejuhatuse kui ka väeosad. Korratuses asuti evakueerimamaalt toiduaineid ja muid tagavarasid. Vaenlsase eest põgenevad väeosad muutusid sõna otseses mõttes röövjõukudeks, kes kohalikke elanikke riisusid. Saksa vägede pealetund Eesti saartele oli viimaseks väliseks tõukeks Vene riigi keskvõimu lagunemisele Petrogradis. Lenini juhtimisel asusid enamlased pärast seda tegema avalikult ettevalmistusi riigipöördeks, mis teostuski Petrogradis 25. oktoobril 1917. Oktoobrirevolutsiooniga pandi Venemaal alus täiesti uuele piliitilisele ja sotsiaal-majanduslikule korrale, millega seal tegelikult kaotati eraomanduse põhimõte. Kõik maad, tehased, käitised ja amjad linnades võeti riigi käsutusse. Võim riigis läks nõukogude kätte, kus enamuses oli kommunislikku partesisse kuuluv tööstus- ja maa proletariaat. Pannud riigis maksma ühe partei diktatuuri, asus Lenin valjude abinõudega

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Referaat-Raadio ja raadiolained
5
doc

Referaat "Raadio ja raadiolained

murrab need maha kohutav sügistorm. Püstitatakse uuesti 10 antennimasti 170-jalalise kõrgusega. Nende vahele tõmmatakse lehvikutaoline antennivõrk, mis koosnes 60 traadist. Seepeale Marconi sõidab kahe assistendi saatel Ameerikasse Newfoundlandi saarele St. Johni vastuvõtujaama ehitama. Et antennimastide ehitamine oleks seal olnud äärmiselt aeganõudev ja kulukas, siis hoiti vastuvõtuantenni traati ülal lohede ja õhupallide abil. Ja külmal talveööl 12/13. detsembril 1901 teostuski see maailma jahmatamapanev sündmus. Marconi võttis Newfoundlandis vastu 1800 meremiili kaugusel üle ookeani asuvast Poldhu saatejaamast läkitatud ,,s" tähe, mis morse tähestiku järgi märgitakse kolme punktiga. Sel sündmusel oli 2 suurt efekti: Marconi aktsiaseltsi aktsiate tõus ja teiseks Inglise-Ameerikavahelise ookeanialuse kaabliseltsi vali protest, et on rikutud kõige jämedamal kombel seltsi ainuõigust pidada sidet üle ookeani kahe kontinendi vahel

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
Referaat EVs kehtinud põhiseadustest
13
doc

Referaat EVs kehtinud põhiseadustest

Kandidaate võisid esitada ainult Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu (igaüks ühe kandidaadi). Rahva poolt kandidaatide ülesseadmist ei olnud ette nähtud. Kui eelnimetatud asutused seavad üles erinevad kandidaadid, valib presidendi otse rahvas. Kui aga seatakse üles üks ühine kandidaat, siis valitakse president nende asutuste ühisel valimiskoosolekul (kandidaat peab saama 3/5 häältest). Praktikas teostuski teine variant ning 24. aprillil 1938 sai K. Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Presidendi volituste tähtaeg oli 6 aastat. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80- st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed

Õigus → Riigiõigused
32 allalaadimist
Eesti Vabadussõda
11
doc

Eesti Vabadussõda

oli sakslaste seisukord 22.juuni pärastlõunal Võnnu ja Roopa all kujunenud äärmiselt raskeks ja ohtlikuks. Ainult kiiresti kohale jõudvate tugevate varudega oleks võinud seda veel kergendada. Saksa VI reservkorpuse juhatus oligi teinud korralduse Dünaburgi suunas eraldatud Rauddiviisi pataljonide ületoomiseks Hinzenbergi alla, välja arvatud üks pataljon. Selle täitmine aga võttis aega. Et seisukord rindel nõudis kiiret lahendust, jäi ainus väljapääs - taandumine -, mis teostuski ööl vastu 23. juunit. (---)Diviisi staabi ülem ja Võnnu grupi juht al.polk. N.Reek luges juba 22 juunil kell 14.00 olukorra küpseks üldiseks vastupealetungiks. Selle läbiviimiseks esines ta Volmarist vastava ettepanekuga diviisiülemale kindral E.Põdderile, kes asus Valgas. Saanud nõusoleku ja läbi rääkinud Soomusrongide divisjoni ülema kpt. K. Partsiga, kes asus ka Volmaris, andis al.-polk. N.Reek diviisiülema nimel kell 14.52 käsu 3.polgule ja 1

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Teine maailmasõda
15
odt

Teine maailmasõda

Inglise ­ Prantsuse dessandiga käisid lahingud kuni 1940.a. suveni, mil Norra lõplikult alistati. 2.3 Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega valmistus Hitler välksõjaks läänerindel, mille järgi tuli Prantsuse-Inglise põhijõud meelitada Belgiasse, et hiljem tungida üle Ardennide, mööduda Maginot liinist, jõuda lääneliitlaste põhijõudude selja taha ja need purustada. Nii asusid sakslased 10.mail 1940 ründama Belgiat ja Hollandit, sõjaplaan teostuski ja 22. Juunil 1940 sõlmiti Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh. Pariis, sattus saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõuna osas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 2.4 Lahing Inglismaa pärast Inglismaa, eesotsas peaministriga Winston Churchill, jätkasid vastupanu. 16.juuli 1940.a.

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks
48
doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

aga küll. Tähelepanuväärne, sest ta on teadlikult välja mõeldud ja sai ikkagi populaarseks. Väga popiks said ka müsteerionikultused (need on need, mis tagavad osalejatele eelise pärast surma, pääsevad Hadese piinadest, hoiavad saladust). Muutusid väga populaarseks. ( 26. Hellenism, üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2. templi kogukonnale. ) /// Kasvas kaubandus ja liiklus väljaspool tavapäraseid piire, nii teostuski too omapäane Ida ja Lääne läbipõimumine, mida nimetatakse hellenismiks. Algselt tähandes see kreeka keele ja kultuuri tundmist, kui hiljem oli see pigem (XIX saj.) tolle ajastu koondmõiste, mis oli kasvanud välja Ida kokkupuutest kreeka vaimuga. Hellenistlikud valitsejad kui lunastajad, heategijatena, ning maa peale ilmunud jumalustena (tiitlid nagu Soter, Epiphanes jne). Uus õndsus oli enamasti määratud pigem hellenistlikule

Teoloogia → Üldine usundilugu
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun