Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8. Ette olid antud edasi-ja tagasivaate lugemid. Esimene lugem esimese horisondi oma, teine lugem teise horisondi oma.
Tõravere püsijaamade kohta. Importimise lõpul avaneb aken, kus saame kontrollida ja vajadusel muuta punktide nime ja antenni andmeid (Joonis 2). Joonis 2. Mõõteandmete programmi importimine Suurupi püsijaama määrame kindelpunktiks ning sisestame programmi geoportaalist võetud koordinaadid (Joonis 3). Joonis 3. Suurupi püsijaama koordinaatide määramine Järgnevalt tõime sisse efemeriidide andmed ning teostasime baasjaamade vaheliste vektorite arvutuse (Process Baselines) (Joonis 4). Joonis 4. Baasjoonte arvutus Esimese sessiooni arvutustulemused: Teise sessiooni arvutustulemused: Kahe sessiooni võrdlusena näeme, et kõige suurem erinevus oli kõrguste vahel ning kõige väiksem Y-koordinaadis. Erinevused ei tohiks ületada 1 ppm, mis praegusel juhul on täidetud. Vahe 1 sessioon 2 sessioon ppm
m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment (kgm2) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Inertsmomendi valem: g t 2 sin I =mr 2( -1) 2l r - silindri raadius (m) g = 9,81 (m/s2) sin = 0,093 Töökäik Mõõtmised teostasime 4 erineva silindriga. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l, silindri massi m ja silindri diameetri d. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise valemi It = mr2/2 järgi. Lasime silindri kaldteel vabalt liikuma ja ajamõõtja abil saime t. Arvutasime inertsmomendi valemi abil inertsmomendi I. Saadud tulemused kandsime tabelisse: Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1
Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2 (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15. c. Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga. d. Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. Tulemused kandsime tabelisse Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 =g- gl, m/s2 1. 0,777 15 26,65 1,78 3,17 9,68 0,08 2
Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2 π√(I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes a – masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15. c. Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga. d. Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. Tulemused kandsime tabelisse Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 ∆=∆g- gl, m/s2 1. 0,777 15 26,65 1,78 3,17 9,68 0,08 2
asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning teostasime uued seadme väljundvõimsuse P2 [dBm] mõõtmised vastavalt punktile 5. 7. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid: S21=P1-P0 (port 1) S21=P2-P0 (port 2) 2 Mõõdetud võimsus Ülekanne (S21) Sagedus, P1 P0, P2 P0, P1, dBm P2, dBm MHz dB dB
müoglobiini denaturatsioon. Seejärel viisime nii toore kui ka kuumutatud liha proovid 50 ml vee abil koonilisse kolbi ning loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemine, milleks teostasime järgnevad katsed: 1. Võtsime kaks katseklaasi. Ühte neist pipeteerisime 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteerisime lisaks 1 ml 20%- list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutasime ja lasksime valkudel 10 minuti jooksul sadeneda. Keedetud liha ekstrakti puhul ei tekkinud sadet, keetmata liha puhul tekkis. 2. Võtsime kaks katseklaasi, millesse pipeteerisime 5 ml kumbagi ekstrakti ja
küll väike, aga olemas. *Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? Võrdlemisi suur. *Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? Vektoris on risti üksteise suhtes. *Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Siis, kui liidame erinevaid osapingeid kokku. Hinnang tööle: Töö sai tehtud ilma probleemiteta. Ühendused olid korrektsed ja töötasid korralikult. Mõõtmis tulemused üritasime võtta piisavalt täpsed. Teostasime ettenähtud katsed vastavate vahenditega. Töö tulemusena suudan hinnata eri olukordades mõjuvaid näitajad, nt takistusi erineva voolu korral ning muutusi, erinevate katse vahendite lisamisel või eemaldamisel.
kogumispensionimaksu ning töötuskindlustuse maksu iga kuu kümnedaks kuupäevaks ning käibedeklaratsiooni iga kuu 20. kuupäevaks, deklaratsioonid esitatakse www.emta.ee lehel. Praktikal avanes mul võimalus raamatupidaja juhendamisel esitada TSD-d ja käibedeklaratsiooni. TSD esitamiseks eksportsime xml-formaadis faili e-maksuametisse. Enne faili eksportimist teostasime kontrolli (võrdlus palgalehega). Praktika perioodil tekkis ka vajadus esitada TSD lisa 5 (äripartnerite vastuvõtukulud) ja lisa 6 (maksuintressid). Käibedeklaratsiooni esitamine toimus samal põhimõttel, st eksportisime raamatupidamisprogrammist KMT xml-formaadis faili e-maksuametisse. Enne faili eksportimist teostasime samuti kontrolli (näiteks: müügitulu, ühendusesiseste ostude,
otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: Kus l - on pendli pikkus g - raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. 8 Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest) 2.1.3 Töö käik Teostasime viie erineva matemaatilise pendli õlgade pikkuste mõõtmsed niidi ülemisest kinnituskohast kuni pendli tsentrini. Viisime pendlid (1-5) tasakaalusasendist välja ja lasime teha N=15 v võnget. Pendlid võnkusid ilma keerdvõnkumiseta ning võnkumise nurkamplituud oli piisavalt väike. Mõõtsime sekundimõõtjaga iga (1-5) pendli 15 täisvõnke tegemiseks kulunud aja (T). Kuuendal pendlil mõõtsime samuti õla pikkuse ning lasime teha 15 täisvõnget, aega mõõtsime
On tekkinud karbonaadivaesetel settelistel lähtekivimitel kõrgele ulatuva lubjarikka põhjavee mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub, kuid laboratoorne pH on üle 5,6, mis on ka piiriks küllastunud ja küllastumata gleimuldade vahel. (Kõlli, R. ja Lemetti, I. 1999). Seal kasvav mets on sobilik antud mullale. Muld oli liigniiske. Seda annaks parandada kuivendusega. Kokkuvõte Teostasime kaeveid Järvselja Katse- ja Õppemetskonnas, kvartalis number 228. Kokku tegime 5 erinevat kaevet, millest üks osutus turbamullaks. Kokku oli seal 5 erinevat mulda: küllastumata gleimuld, leetunud gleimuld, küllastunud gleimuld, gleistunud mõõdukalt leetunud leedemuld ja soomuld. Huvitav oli see, kuidas juba paarikümne meetri pealt võib muld mõningal määral varieeruda. Välipraktika käigus omandasime vajalikud teadmised teostamaks individuaalselt mullakaeveid üle eesti
horisontaali paremale, y-telje aga otse üles (nii ongi joonisele 4.16 kantud). Nüüd võimegi joonistada punktist A lähtuvalt reaktsioonkomponendi X A x-telje positiivses suunas ja komponendi Y A y- telje positiivses suunas. Nüüd ongi kõik jõud joonisele kantud, ehk öeldakse veel, et me teostasime jõudude märkimise joonisele. Ülesanne ongi ette valmistatud selleks, et välja kirjutada tasakaaluvõrrandid. Kuidas seda teha, seda näeme hiljem, enne tuleb veel palju teooriat juurde õppida. 6. Kinnitus sfäärilise liigendiga, liigend on aluse küljes kinni. Seda kinnitust nimetatakse ka sfääriliseks šarniiriks. Sellisel kinnituse puhul on keha küljes ümmargune kand või kuulike, mis saab vabalt pöörelda sfäärilises pesas.
annaabi.ee 
