Ühiskonna KT nr.3 1. Võimu olemus ja ressursid Võim on inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust,saavutada sell moel oma huvide elluviimise. Omadused,et võimule pääseda: · Ainelised(vara,kapital) · Vaimsed(teadmised,kogemused,info) · Tänapäeval veel sotsiaalne kapital(suhted,usaldus) 2. Võimu teostamis meetodid Vimu teostamise võimalused: · Autoriteet-kuuletuvad mitte hirmust,vaid veendumusest · Sund-inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse eest. · Traditsioon Ülimusliku autoriteed ja juhitalendiga inimest nim karismaatiliseks liidriks. Tänapäeval on liidrile kuuletuvuse põhjusteks mõistlik kaalutus. Kasutatakse sundi ja autoriteeti. 3. Riigivõimu eripära Riigivõimu ainuomased tunnused:
integreeri võimalda või luua 19,05,2011 2 Tunnitöö Siiri Nukk loogilisi e dokumen linke. teostamis ti lihtne Arvutust eks loo tabel. Joonistamine OpenOffice.org Writer'i joonistusvahend võimaldab luua joonistusi, pilte, legende ja muud tüüpi joonistusi otse tekstidokumentidesse. Piltide lisamine
Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi. Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid, ametis, inspektsioonid, registrid. Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised isikud, delegeeritud pädevustega isikud jt. Mis vahe on ametil ja inspektsioonil? – Ametil on juhtimis-ja järelvalve teostamis funktsioon, võib trahve teha; inspektsioonil üldjuhul ainult järelvalve funktsioon. TÄITEVVÕIM Valitsuse ülesanded: - juhtida riiki parlamendi suuniste alusel. Määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu - administratsiooni (halduse) järelvalve; -tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks -kriiside juhtimine - sõjalised ja välisasjad.
tegevusprioriteetide piiritlemine; kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine; kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine; heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine; kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine; ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel; 7 heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine [5].
vastu), sõltumatu laeva ja õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumatu, kui see tulened välislepingust või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati: 1) Eesti elanikonna elu ja tervist või 2) Eesti riigivõimu teostamis või 3) kaitsevõimet või 4) keskkonda või 5) toime on pandud nn maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu.
Teostamine: Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded. Tööanalüüsi käigus uuritase organisatsiooni ülesehituse, tööjaotuse ja töökohtade iseärasustega seonduvaid küsimusi. Tööanalüüsi tulemusena koostatakse organisatsiooni tegevuse reguleerimiseks vajalikud dokumendid. 2.3. Tööanalüüsi meetodid, teostamis viisid on: 1. Dokumentide analüüs 2. Ankeetide täitmise korraldamine 6 3. Vaatluste läbiviimine 4. Intervjuud töötajatega 5. Töötajate tähelepanekute kuulamine 2.4. Töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs: Määratletakse, kas tegemist on aja-või tükitööga. Vaadatakse läbi olemasolevad dokumendid:
16. Otsustamiskäik 1) Otsustus probleemi formuleerimine Eesmärgi piiritlemine enesetunnetus Valikuvõimaluste piiritlemine kujutlusvõime Piirangute piiritlemine praktilised teadmised Otsustamis reegli tuletamine analüüsi võime 2) Andmete genereerimine Andmete kogumine otsustamisoskus Andmete hindamine ettenägelikkus 3) Otsuse vormistamine Rakendamine andmetele arvutamisoskus Teostamis protsessi algatamine suhtlemis oskus 17. Otsustamisstiilid Direktiivne stiil: selged kiired otsused, tihti lihtsustatud Analüütiline stiil: keerukad otsused, kogutakse palju erinevat informatsiooni. Kontseptuaalne stiil: sotsiaalselt orienteeritud, palju informatsiooni, kaalutakse ka kõrvalmõjusid. Käitumuslik stiil: hool ja tähelepanu teiste suhtes. 18. Organiseerimise olemus Juhtimistegevuse, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv tööde maht,
6. kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine; 7. kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine; 8. heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine; 9. kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine; 10. ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel; 11. heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine . Põhimõtted ja väärtused: 1) kodanikuaktiivsus, 2) osalus, 3) austus, 4) partnerlus, 5) vastutus ja
NB! ei tea kas see sobib siia!? Ajaloos oli esimeseks sanktsioneeritud tava, sellele järgnesid kohtu- ja halduspretsedendid ja viimasena tulid normatiivsed õigusaktid. Tavad muutusid õiguse allikateks pärast seda, kui vastavad organid olid need sanktsioneerinud. Avalikul võimul on vaja kuualata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist. Koostöö eesmärgiks on muu hulgas kodanike ja nende ühenduste laialdasem kaasamine poliitikate ja õigusaktide väljatöötamis-, teostamis- ja analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine. Kodanikeühendus kodanikeühenduse all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Osaluskaasamist peetakse kõige efektiivsemaks kaasamise vormiks. Sellisel juhul on tegemist huvirühmade