Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teonimed" - 7 õppematerjali

Nimisõnatuletus
1
doc

Nimisõnatuletus

Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka

Eesti keel → Eesti keel
69 allalaadimist
Keeleuuendused 2012
12
pptx

Keeleuuendused 2012

Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku: allakukkumine või alla kukkumine, edasiarendamine või edasi arendamine, ülestõstmine või üles tõstmine, eemalseismine või eemal seismine, valmisõmblemine või valmis õmblemine, vastuvõtmine või vastu võtmine, kätteandmine või kätte andmine, juuresolija või juures olija, väljavaataja või välja vaataja, edasiõppija või

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
12
doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

3 Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium moodustatud mine-liitelised teonimed, juuresolija, tähelepandavalt, moodustatud mine-liitelised olija, tähele pandavalt, silma ja-liitelised tegijanimed ja silmahakkavalt teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja hakkavalt kesksõnadest moodustatud lt-liitelised kesksõnadest moodustatud lt- määrsõnad võib sarnaselt omadussõna liitelised määrsõnad võib sarnaselt

Kirjandus → Kirjandus
23 allalaadimist
Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias
9
doc

Referaat - Isikunimed eesti fraseoloogias

,,metafoorsed liigisõnad" ning nende kirjeldavad täiendosad võivad viidata omadusele (vedelvorst, kuldsuu), iseloomulikule tegevusele (pigikäpp, pättjalg), välimusele (lokilammas), elukohale (maarott) jne. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad. Need on eeskätt verbifraasist moodustunud tegijanimed: keelt kandma ­ keelekandja, tühja tuult tallama ­ tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised nimetused on enamasi tugeva negatiivse konnotatsiooniga.

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
93 allalaadimist
Isikunimetustest eesti fraseoloogias
12
docx

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555­556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma ­ keelekandja, kintsu kaapima ­ kintsukaapija, tühja tuult tallama ­ tuuletallaja, siidi vedama ­ siidivedaja, kaela kandma ­ kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556­557) 3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise,

Eesti keel → Akadeemilise kirjutamise...
16 allalaadimist
Üksikhäälikute õigekiri
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

häälteenamus, kuurikatus, rohelise kuuri katus, kivihunnik, Lapimaa, kooliõpilased, meie kooli õpilased, maitsva pitsa lõik, pitsalõik, elukevad, mageda supi pott, onu firma, tüdrukute mäng, põhjanaabrid, teedeatlas, kunstikool, selle seina vaip, seinavaip, paadimatk, nõudepesu. NB!!! · Etteütlemine, ärakirjutamine, mahalugemine, edasisõitmine, kokkujooksmine. REEGEL: ühend- ja väljendverbidest moodustatud teonimed ­mine kirjutatakse kokku!!! · Etteluheja, ärajooksja, mahalugeja, edasisõitja, kokkujooksja, allahüppaja. REEGEL: ühend- ja väljendverbidest moodustatud tegijanimi ­ja kirjutatakse kokku!!! Harjutus Kolme meetri kõrgune, tohutu suur, maa-alune käik, arengumaade rahuaegsed relvajõud, tootmisprotsess, tuhat seitsesada viiskümmend kilomeetrit, viieteistkümnepäevane, telefoni teel, saja-aastane vanaema, silmatorkav saavutus,

Eesti keel → Eesti keel
96 allalaadimist
Keeleteaduse alused
23
doc

Keeleteaduse alused

iseloomulikud. Nimetus nominaalne rõhutab seda, et vormidel on noomenitele tüüpilisi omadusi. Traditsioonilises grammatikas jagatakse nominaalvormid süntaktilise käitumise alusel sageli kolme pearühma: Infinitiivid ehk tegevusnimed- saavad esineda samade lauseliikmetena kui substantiivid.s.o enamasti aluste või sihitistena. Partitsiibid ehk kesksõnad- käituvad nagu adjetiivid ja sobivad täiendiks. Gerundiumid ehk teonimed- kujutavad verbitüvega väljendavat tegevust kui niisugust ja lauseliikmena sobivad kas aluseks või sihitiseks või määruseks. 18. Mis on morfotaktika? Morfotaktilised reeglid on morfeemide omavahelist järjestust määravad reeglid, mis on igas keeles erinevad. Üldiselt on produktiivsete muutmiskategooriate tunnuste järjestus niivõrd väljakujunenud, et valikuvabadust ei ole. Erandlik on mari keel. 19. Eesti keeles tänapäeval rakendatav sõnaliigitus. Mis on liigituse

Keeled → Keeleteadus
180 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun