kadunud. Elu mungana Abélard otsustas hakata mungaks ja astus St. Denis kloostrisse, kus ta jätkas oma teadustöid ja väsimatult kritiseeris kaasmunkade käitumist ja eluviisi. Tema arutlused piibli üle viisid kristliku kiriku õpetuste vastuoluliste tsitaatide kogumiseni, mille ta koondas kogumikku Sic and non (,,Jah ja ei"). Antud raamatus kõrvutas ta piibli ning eri kirikuisade omavahel vasturääkivaid seisukohti paljudes teoloogilistes küsimustes ning lepitas need, osutades väljendite kahemõttelisusele. Sellest sai alguse hoiak, et autoriteetsed tekstid nõuavad tõlgendamist ja neid ei saa sõna-sõnalt võtta. See pani aluse uuele teoloogia meetodile. Abélard leidis, et dialektika rakendamine teoloogias kergendab usu müsteeriumide vastuvõtmist ning filosoofide ja hereetikute rünnakute tõrjumist. Aastal 1121 tunnistas Soissonsi kirikukogu Abélardi hereetikuks ning mõistis tema esimese
Vastavalt SA Ajaleht Eesti Kirik põhikirjale on põhitegevus kirjastustegevus, sh nädalalehe Eesti Kirik väljaandmine. Tegevuse eemärgid on järgmised: kiriku ja ühiskondliku elu küsimusi selgitades toetada EELK-d tema taotlustes ja ülesannetes; kasvatada rahva vaimsust, külvata halastust ja lepitust; aidata kaasa kristliku usuelu süvenemisele; olla mõttevahetuse kanaliks teoloogilistes ja kirikuelu küsimustes; aidata kaasa vaimuliku kirjanduse levikule; avaldada kehtestatud korras EELK keskasutuste õigusakte ja ametlikke materjale; avaldada EELK Peapiiskopi ja Piiskopi läkitusi, karjasekirju ja üleskutseid. /.../ Eesti Kirik tahab jääda klassikalisele lehepositsioonile; olla lugejatele info jagajaks ja toetajaks otsuste langetamisel; kogudustele partneriks; ajaloo talletajaks ja Jumala Sõna kuulutajaks
Samas ei meeldi mulle see et ta oma arvamust tihti nii tervalt väljendas, sest minu üks põhimõtteid on: ,,Kui sulle midagi meeldib, siis ütle selle kohta midagi head, aga kui ei meeldi, siis ära ütle midagi." Olgugi et olen lugenud mitmeid põhjuseid selle kohta miks Kierkegaard oma kihluse Regine Olseniga tühistas ei mõista ma ikkagi seda, miks ta nii käitus. Kui sa kedagi armastad, siis sa ei käitu temaga selliselt. Olen nõus Kierkegaardiga mitmetes teoloogilistes ja usulistes küsimustes. Minul on tema filosoofiast märksa kergem aru saada kuna ma olen kristlane. Olen nõus tema väitega selle kohta et on palju inimesi kes väidavad, et on kristlased, kuid seda tegelikult ei ole. Selliseid inimesi leidub palju ka tänapäeval, ma usun, et isegi rohkem kui neid leidus tema ajal. See paneb mind mõtlema selle üle kuidas tema, Kierkegaard, sellisele olukorrale reageeriks.
Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on 13 tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumal ei eksi, inimene aga küll - kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigusega lugu parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted (nt kristluses: kümme käsku), milledele peab alati vastama inimeste loodud positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks.
loodust hõlmav igavene maailmaseadus on õiglase ja ebaõiglase piiritlemise kriteeriumiks nii riigi kui õiguse osas. 8. Teoloogilised õigusteooriad. Antiikaja arusaama kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika (usuõpetus) kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on ka igavene. Jumal üksinda teab, mis alati on olnud, sh mis on tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Teoloogilistes teooriates on põhipostulaadiks (põhilauseks) see, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi tahteõiguse abil: 1) ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus, mida peetakse just õigluse tagajaks, kuna ilmalik õigus seda ei suutvat 2) inimeste loodud õiguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte üks avaldumisvorme. Teoloogiliste teooriate esindajad leiavad, et positiivset õigust tuleb alati analüüsida selles
dogmaatika kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on samuti igavene (monoteistliku jumalakäsituse mõju). Inimene loodi teatud ajahetkel ja Jumala loodut saavad inimesed tunnetada vaid sellest alates. Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimühiskonnas kahte tüüpi tahteõiguse abil: 1) ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus (just kanoonilist õigust peetakse õigluse tagajaks, kuna ilmalik õigus seda ei suutvat); 2) inimeste loodud õiguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte üks avaldumisvorme (kahte tüüpi tahteõiguse osas vt ka riigi osa teema II § 3 : kahe mõõga teooria).
laiahaardeline õpetus aitab meil kahtlemata hea ja kurja küsimust küllaltki hästi lahti mõtestada. Teatud mudelid tuleb tänapäeva teoloogilise mõtlemise arengutaseme juures kohe kõrvale heita. Teised sisaldavad ehk tõe mingit aspekti. Ainult nende võrdlemise läbi saab tekkida edasine areng. Võrdluse jaoks on vältimatu empiiriliselt kõrvutatava materjali kogumine. Seda on käesolevas töös ka teha püütud. Arusaadavatel põhjustel ei ole Jungi õpetust teoloogilistes ringkondades just tervitatud. Siiski ei saa teatud mõjusid eitada. Isegi Paul Tillich väidetakse olevat öelnud peale Jungi surma ja veidi enne enda surma ühel loengul Chicago ülikoolis, et kui tal oleks veel jäänud piisavalt aega, tahaks ta edasi liikuda ,,jungilikus" suunas. (CLIFT 1983:136) Kristliku mõtte seisukohast on kaheldav Jungi duaalne jaotus: kindlapiiriline empiiriline maailm versus spekulatiivne metafüüsiline maailm. Juba Vana Testament seletab nii inimest kui
annaabi.ee 
