Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning tegeletakse ainult ühekülgsete harjutustega. Paljudes spordiklubides puudub ka järelvalve selle üle, kui palju mõnda harjutust tehakse, selletõttu võib treenida absurdselt palju. Minu
raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATPd, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Mängides tennist, vajab organism palju energiat ja energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu. Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel nagu juba eespool mainitud. Nüüd püüab organism homöostaasi tagada ja hakkab intensiivistuma gaasivahetus, kudedesse viiakse nüüd rokem
järgult. Rühihäired Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Eest-taha võivad esineda järgmised rühihäired: kühmselgsus;nõgusselgsus ;kumerselgsus; lameselgsus. Rühihäirete tekke peamised põhjused on: keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; vale tööasend; kehatüve lihaste nõrkus( ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad olla ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: väheneb hingamisreserv, mis väljendub suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku passaazi häired ning kõhuorganite allavaje; muutunud gravitatsioonijõu tõttu häirub põlveliigese keskseis, mis loob
Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vildakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fi kseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: · keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil; · ebaõige tööasend; · kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida keha vajalikus asendis; · lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetsiifi lise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud (luude nimetus, arv): Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid ja rinnak. Ka Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist
Veel võib halb rüht tekitada valusid nimme piirkonnas, häirida põlveliigeste keskseisu (see loob eeldused X- ja O – jalgade tekkeks) ja häirida lihaste lõõgastumist. Rühihäirega inimesel on vigastuste oht suurem. 85% inimestest pole sümmeetrilise kehakujuga. Rühihäirete peamised põhjused on keha raskuskeskme muutus kasvuspurdi ajal, vale tööasend, suutmatusest keha stabiliseerida tekkinud kehatüve lihaste nõrkus ja lihaste asümmeetriline areng (näiteks tennisistidel). Rühihäirete ravi oleneb raskusastmest. Kehahoiakut korrigeerib ravivõimlemine, massaaž ja ka toetav korsett. Valu nimme piirkonnas tekitavad selgroo alumiste nimmelülide vaheketaste muutused. Seda ravib puhkus, soe vann, valuvaigisti, tugikaitse, venitusharjutused ja massaaž. Nimmevalu ennetamiseks tuleb kindlasti tugevdada selja ja kõhulihaseid ning magada kõval alusel, kuna siis on koormus nimmelülidele väiksem.
Hüppeliiges on väga hea tugi-liikumisaparaadi amortisatsioonilüli hüppamise ja jooksmise ajal, hoides niiviisi ära liigset koormust lülisambale. Kui hüppeliiges on kange, eriti pärast skeletiluu või sidemete purunemist hüppeliigese piirkonnas, on ülekoormusvigastuste oht jalgades ja seljas väga suur. (Männik 2008) 11 1.1.4 Tennise küünarnukk Kuna vigastust esineb kõige enam tennisistidel, ongi hakatud seda nimetama tennisisti küünarliigeseks. Veel esineb seda sulgpallis, lauatennises jm, igapäevases elus ka õmblejatel, koristajatel, arvutihiirega töötamisel. (Männik, Eller, Jalak, Schneider) Sulgpallis esineb seda sellepärast, et enamik lööke vajab küünarvarre pööret. ( Foto 4) Vigastus tekib tavaliselt keskeas inimestel, kui kõõluste-lihaste elastsus on vähenenud ning kõõlus on muutunud kuivemaks.
Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend, - kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis, - lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel. Lihaste asümmeetria esineb näiteks tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordialale spetsiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad ebasoodsalt mitmete organite talitlusele: - väheneb hingamisreserv, mis väljendub hüpoventilatsioonina suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; - nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku häired ning kõhuorganite allavajumine; - müofastsiaalsed valud nimme piirkonnas;
jalatseid ning vältida jooksmist kõval pinnasel. 68 SPORDI ÜLDAINED I TASE JALATALLA PLANTAARKÕÕLUSE PÕLETIK NB! Jalatalla plantaarkõõluse põletik ehk plantaarfastsiit tekib enamasti kõõluse kinnituskoha läheduses kandluule ja jalapöia keskosas. Põletik on tüüpiline üle- koormusvigastuse tagajärg jalgpalluritel, jooksjatel, tennisistidel, korvpalluritel jt, kel langeb suur koormus jalapöiale. Eelsoodumuseks on suhteliselt kõrge ning jäik pöiavõlv ja liigne kehakaal. Kõõlusepõletiku põhjused: - kaarjalgsus, Jalatalla kõõlu- - lamppöid, sepõletik on üle-
annaabi.ee 
