Nägemisinfo töötlusega tegelevad mitmed alad – väga spetsiifilised. Mis-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskusest oimusagarasse; see on eriti oluline objektide tuvastamisel. Kus-süsteem – visuaalne rada, mis viib aju nägemiskeskudsest kiirusagarasse; see on eriti oluline objektide asukoha määramisel ruumis ja liigutuste koordineerimisel. Pea tagaosas asuvast esmasest visuaalsest korteksist pärit teave edastatakse alumisse temporaalsagarasse (mis-süsteem) ja tagumisse parietaalsagarasse (kus-süsteem). 18. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada! Lateraalne pidurdus – nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster, kus aktiivsus ühes närvirakus pidurdab selle kõrval asuvate närvirakkuse aktiivsust. Machi ribad – hallid ribad on järjestatud heledustugevuse järgi, vasakult paremale.
primaarsed nägemisväljad oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha aju süvastruktuurides Eristuvad kaks erineva funktsiooniga teed: * ,,Kus on" liikumine, asukoht. M-tee jätk parietaalsagarasse * ,,Mis on" värvid, kuju, identifitseerimine, P-tee jätk temporaalsagarasse Sissejuhatus psühholoogiasse 17 Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus
Ajurakud mõjutavad ganglionrakke. Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga. Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt. P-tee:värvid, piirjooned, täpne info M-tee:liikumine K-tee:P ja M tee võrdlus Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal-retinotoopiliselt. Nähtav maailm on perseptuaalsete protsesside tulemus! ,,kus on"- liikumine, asukoht, M-tee jätk parietaalsagarasse; ,,mis on ,,-värvid, kuju, identifitseerimne, P-tee jätk temporaalsagarasse. Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Väliskõrv:kõrvalest, väline kuulmiskäik:helilaine siseneb. Keskkõrv: trummikile, kuulmisluukesed(haamer, alasi, jalus), esikuaken(e ovaalaken, membraan), kuulmistõri(ühenduses ninaõõnega). Sisekõrv: tigu(+esik ja labürint). Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem
Visual recognition - objektide ära tundmine ja mõistmine Visual space - visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest kui ka teistest lähtuvalt = egotsentriline vs allotsentiline) Visual attention - tähelepanu, mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost Visuaalse info kolm peamist juhteteed: ventraalne, dorsaalne ja STS tee – mis on nende funktsioonid, milliste aladega neid seostatakse? 1. Ventraalne: objektide mõistmine; MIS? Temporaalsagarasse (objektide indentifitseerimine) 2. Dorsaalne: juhib liigutusi; KUS? Kiirusagarasse (liikumise juhtimine) 3. STS e superioorse temporaalvao e ülemise oimuvao tee (toetab sidet liikumise ja äratundmise vahel) Millised on nägemisväljade organisatsiooni põhimõtted (slaid 24, raamatust lk 328 5. väljaandes)? 1. Reetina vasak pool saadab oma projektsiooni aju paremasse poolde ja parem reetina pool saadab oma projektsiooni aju vasakusse poolde. Seega mõlema silma mõlema poole
Amneesiate teooriad (3 tükki) - millised on iga teooria põhiideed, kuidas üksteisest erinevad? Konsolideerimise teooria – hipokampus konsolideerib ehk tihendab ja kinnistab uusi mälujälgi, mis muudab need püsivaks. Pärast hipokampuses konsolideerimist salvestatakse mälestused uues asukohas ajukoores - See seletab miks vanad mälestused pärast hipokampuse kahjustust säilivad – need on juba mujale üle viidud – enamasti temporaalsagarasse - Sh mälestuste hulk võib sõltuda kahjustuse suurusest – mida suurem kahjustus seda pikema ulatusega retrograadne amneesia Mitme jälje teooria – igasuguse info omandamisel kodeeritakse mitut tüüpi mälestusi paralleelselt erinevatesse ajupiirkondadesse. Teooria jagab mälestused: - Autobiograafilisteks – sõltuvad hipokampust ja frontaalsagarast - Semantiliseks/faktiliseks – sõltuvad temporaalsagara struktuuridest
- Nurkkäär – seotud keelelise töötlusega, lugemise, kirjutamise ja arvutamisega Sensoorse taju häired posttsentraalkääru kahjustuse korral - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri - …. ….. V LOENG – OIMUGSAGARAD JA OTSMIKUSAGARAD Oimugsagarad e temporaalsagarad - Mälu - Auditoorne ja visuaalne Oimusagara ühendused - Hierarhiline sensoorne juhtetee – info liigub primaarselt ja sekundaarse auditoorse ja visuaalse info temporaalsagarasse - Sisendid kulgevad basaalsele alale – mingisuguse info meelde jätmine - … Ülemine temporaalkäär ja ülemine temporaalvagu - Suur osa ajukudet mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega Alad BA 41, BA 42, BA 22 posterioorselt ja BA 38 - Kuulmis ja kõneinfo töötlus - Viipekeele ja kommunikatiivsete žestide töötlus - Sotsiaalselt kommunikatiivsete žestide töötlus (pilgu liikumine suu liikumine) - Visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine
Ülesanded blokkidena, teevad vael sõna, kui loeme, siis kirjutatu õan kodeeritakse auditoorseks, mõistame, mida tähendas. silmanõksu. Lülituvad üle. Sõnede mõistmine ja tekitamine. Nähtav parees. Lapsel Selleks on oluline käär, parietaalsagara tagumises osas. Lugemise aluseks, näeme sõna aktivistasioon muutus paremale. Mursid ei ole kõnega, tal on kõne pool paremase kolinud. muidu, kuid sõna täehnduse seost ei teki, peab temporaalsagarasse hõudma, kus sõna ära Motoorne defitiit on. Parem pool ei saa täielikult toimida oma ülesannetega. tundmine. Mõistame, mis on ja seejärel info veetakse motoorsesse keskusesse, Broca keskus ja tuleb programm lihastele. Sõna tähendus on hiibisel toodud, 4 on motorika, ees motoorne, 2 a ajuinsult, tekkis (kõnehäiret ei olnud) basaalganglionites häire. Motoorse kõnekeskuse sõrme juures 22 sensoorne(?). sõnade tähenduse osa on seotud meie mäluga
annaabi.ee 
