2. Mille põhjal saame väliselt hinnata sisenergia suurust? Temperatuuri põhjal 3. Mida iseloomustab tavaelus temperatuur, keha soojendatust (selle taset) millega mõõdetakse temperatuuri, termomeetriga. millised on levinumad temperatuuriskaalad? (kokkuleppelised) : Celsius ºC ja Fahrenheit ºF 4. Mida nim. soojuslikuks tasakaaluks? Soojuslik tasakaal on olek, kus kõik oleku parameetrid (ruumala, rõhk, temperatuur) püsivad kaua muutumatutena 5. Iseloomusta Celsiuse temperatuuriskaalat? Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatuuriskaalat? Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuri vahest. 96ºF - inimese normaalne keha temperatuur. 0ºF lume ja ammooniumkloriidsegu sulamisel temp. Jää sulamispunkt -32º F ja vee keemispunkt -212º F 7
Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia:
Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee külmumistemperatuur, mis on termomeetril märgitud arvuga 0. Soojakraade märgitakse ,,+"-ga, külmakraade ,,-"-ga. Plussmärgiga arvud on positiivsed arvud, miinusmärgiga arvud on negatiivsed arvud. Arv 0 ei ole positiivne ega negatiivne. · Massiühikud Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm. Gramm on massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Sellist absoluutset temperatuuriskaalat, kus vee kolmikpunkti temperatuur on defineeritud võrdseks 273,16 kraadiga, nimetatakse Kelvini skaalaks. Soojusülekandeks nimetatakse energiaülekannet ühelt kehalt teisele, ilma seejuures tööd tegemata. Soojusvahetus esineb erineva temperatuuriga kehade vahel. Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse
Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri vahe? Temperatuuride summal pole füüsikalist mõtet, aga temperatuuride vahel ehk temperatuuri muudul on, see määrab ära näiteks soojusvahetuse üleantava soojushulga. Temperatuuri muut tnäitab, kui palju on keha temperatuuri muutunud ja see leitakse seosest t=t t , kus t on keha lõpptemperatuur ja t keha algtemperatuur. Kuidas on saadud absoluutse temperatuuri skaala? Füüsikas kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn absoluutse temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848 a lord Kelvin. Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. Absoluutne nulltemperatuu, so madalaim temperatuur, millega võrdset või madalamat pole võimalik saavutada. Selle temperatuurile Celsiuse skaalas vastab -273,15 .Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nim kelviniks(K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotuse väärtus 1K=1C T=t+273,15 e t=T-273,15 Bolzmani konstandi füüsikaline mõte. Boltzmanni konstant k= 1,38 10
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED. SOOJUSÕPETUS -Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini temperatuuriskaala. 0 K = 273 ehk 0 K on absoluutne nullpunkt. Selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini temperatuuriskaalat nimetatakse ka termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks, sest selle jaotuvuse aluseks on termodünaamika II printsiip. -Gaasi olekuvõrrandid kus M on gaasi molaarmass m on gaasi kogus T on absoluutne temperatuur p on rõhk R on 8,31 -Isoprotsessid (nimetused, olekuvõrrandi erikujud) ISOTERMILINE protsess T = const T=T1=T2 Graafikuks on parabool ISOBAARILINE protsess p=const Graafikuks on sirge ISOHOORILINE protsess V=const Graafikuks on sirge
aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest reaalsed gaasid käituvad teatavatel tingimustel sarnaselt ideaalse gaasiga. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas
soojuslikku seisundit. Termodünaamilise temperatuuri definitsioon on, et mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on keha temperatuur. Temperatuuri mõõdetakse kraadides. Igapäevaelus, tehnikas ja isegi laboratoorses praktikas mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaala järgi (°C). Selle skaala null on temperatuuril, kui sulab jää ja 100°C juures keeb vesi (mõlemad on võetud normaalrõhul 1013.25 hPa). Teadusuuringutes kasutatakse absoluutset termodünaamilist temperatuuriskaalat (Kelvini skaalat). Selle skaala null vastab seisundile, kui kõik molekulid lõpetavad soojusliikumise, st kõige madalamale võimalikule temperatuurile. Celsiuse skaala järgi on see -273,16°C. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Fahrenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (so 0°F) ja teiseks püsipunktiks 9 inimese normaalse kehatemperatuuri (so 96°F)
Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel. TEOREETILINE TAUST [1] 1. 1 Õhutemperatuur Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides, kuid erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige levinum on Celsiuse skaala. 1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100°) ja vee keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel skaala ümber, vee keemispunkti tähistati 100°-ga ja jää sulamispunkti 0°-ga. Nii püsib see skaala muutusteta tänapäevani. Ameerikas on praegu laialdaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. G. D
Inimesekeha normaalne temperatuur 36,7 ºC 96,0 ºF 29,4 ºR Jää sulamine 0 ºC 32 ºF 0 ºR Réaumuri skaala järgi mõõdetud temperatuuri teisendamiseks Celsiuse skaalasse kasutatakse valemit t C = a t R . Fahrenheiti temperatuuriskaala järgi mõõdetud temperatuuri teisendamisel Celsiuse skaalasse on teisendusvalem: t C = b ( t F - 32 °C ) . Teaduslikes uurimustes kasutatakse absoluutset temperatuuriskaalat. Skaala nullpunkt tähistab kõige madalamat võimalikku temperatuuri. Celsiuse skaala järgi on temperatuuri absoluutne null 273,15 ºC ehk ligikaudu 273 ºC. Absoluutse temperatuuri ühikuks on 1 kelvin (lühend 1 K). Skaala võttis kasutusele inglise teadlane W. Thomson, kellele teenete eest Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa vahelise telegraafikaabli paigaldamisel omistati lord Kelvini tiitel
k on siin pV temperatuuriühikute valikust sõltuv võrdetegur. Seega saame: = kT . Selle valemi põhjal saab N kasutusele võtta termomeetri täidisaine valikust sõltumatu temperatuuriskaala. Absoluutne temperatuuriskaala: pV Valemi = kT alusel saadud temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks skaalaks. Selle N võttis kasutusele inglise füüsik William Thomson e lord Kelvin ja sellepärast nimetatakse seda temperatuuriskaalat ka Kelvini skaalaks. Enne absoluutse temperatuuriskaala kasutuselevõtmist oli laialdaselt levinud temperatuuri mõõtmine Celsiuse skaala järgi. Sellepärast valiti absoluutse skaala temperatuuriühik kelvin nii, et see võrduks Celsiuse kraadiga: 1 K = 1 oC. Temperatuuri absoluutne null: pV
Kasutatakse ka nimetust sentikraad. On kokku lepitud, et jää sulamisele vastab 0°C ja vee keemisele 100°C. Temperatuuri tähis Celsiuse kraadides on t. Suurbrittannias ja Ameerikas kasutatakse ka Fahrenheiti skaalat (1724.a.alates), mille püsipunktideks on jää ja salmiaagi segu temperatuur ning inimkeha temperatuur. Temperatuuri tähis Fahrenheiti kraadides on tF ja kehtib seos 1 °F = 5/9 °C Füüsikateaduses kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn. absoluutset temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848.a. lord Kelvin . Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. absoluutne nulltemperatuur, so. madalaim võimalik temperatuur, millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele temperatuurile Celsiuse skaalas vastab 273,15 °C. Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nimetatakse kelviniks (K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotise väärtus 1K = 1°C. T = t + 273,15 °C ehk t = T - 273,15 °C tF = 32 °F + 9/5 t .
T- temperatuur absoluutse (Kelvini) skaala järgi t temperatuur Celsise skaala järgi. Ülemineku näited ühelt skaalalt teisele. 20oC K ; T = 20 + 273 = 293 K 300 K oC ; t = 300 273 = 27 oC Keha temperatuur sõltub molekulide liikumise kiirusest. Soojana tunduv vesi koosneb samasugustest molekulidest kui külmana tunduv vesi. Vahe seisneb ainult molekulide liikumise kiiruses. Mõnedes riikides kasutatase veel Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Fahrenheiti temperatuur skaala kraadiks ( oF) on võetud 1/100 lume ja ammoonumkloriidi (salmiaagi) temperatuuri (0 0F) ja inimese normaalse kehatemperatuuri (100 0F) vahest. Fahrenheiti järgi jää sulamistemperatuur on 32 oF ja vee keemistemperatuur 212 oF. 1 oF = 5/9 0C. tc = ( tF 32 )/1,8. 3. Rõhk Rõhk on suurus, mis iseloomustab keha pinna mingile osale risti môjuvaid jôude. Rõhu tähis on p p=F/S
võrdseks 100 ühikuga. Ühikut nimetatakse kelviniks , tähis K. Rõhu ja temperatuuri vaheline sõltuvus valitakse võrdelisena, et saada kooskõla valemiga (5.1): T =c p . (5.3) 13 Ideaalse gaasi termomeetril põhinevat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutse temperatuuri skaalaks e. Kelvini (W. Thomson (lord Kelvin), 1824-1907, Inglismaa) skaalaks, temperatuuri tähistatakse T . Vesinik, heelium ja lämmastik käituvad üsna hästi ideaalse gaasi mudeli järgi. Mõõtnud gaasi rõhud jää sulamistemperatuuril ja vee keemistemperatuuril ps ja pk, saab võrrandisüsteemist pk Tk = ps Ts
Teeb kindlaks, et need kaks tõmbavad teineteist, kuid tõukavad endasarnast. 1733 James Bradley määrab Jupiteri läbimõõdu. 1737 Voltaire laseb tõlkida Newtoni "Principia" prantsuse keelde ja kirjutab sellele ka sissejuhatuse. 1738 Daniel Bernoulli avaldab raamatu vedelike voolamisest, kus näitab, et vedeliku rõhk on pöördvõrdeline voolamiskiirusega (Bernoulli seadus). 1742 Anders Celsius teeb ettepaneku kasutada temperatuuriskaalat, mis jagab vee külmumis- ja keemistemeperatuuride vahe sajaks osaks. 1745 Leideni ülikoolis leiutatakse Leideni purk. 1745 Vene keemik Mihail Lomonossov pakub välja massi jäävuse seaduse. 1747 Benjamin Franklin leiutab piksevarda. 1747 James Lind avastab, et tsitruseviljad ennetavad skorbuuti. 1752 Franklin lennutab äikesetormi ajal lohet ja näitab, et äike on üks elektri avaldumise vorm.
ja 320 cm sügavusel. Maasse paigutatakse kaitsetorud, milledes puitvarraste otsas ripuvad spetsiaalsed sügavustermomeetrid, mis vaatluse hetkeks tõstetakse maapinnale. Termomeetrite läheduses ei tohi maapinda ega lund tallata. Vaatleja peab termomeetritele lähenema termomeetrite rivi kõrvale ehitatud purret mööda. Temperatuuri skaalad. Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat. See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel. Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri norm. õhurõhul teiseks. Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C. Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on
võrra sellest ruumalast Vo , mis oli gaasil 0 0C juures. Charles'i seadusest saab määrata temperatuuri, mille puhul ideaalse gaasi rõhk muutub nulliks: 1 t=- = - 273o C (3) Täpsemad määrangud annavad väärtuseks -273.16o C. See on teoreetiliselt madalaim võimalik temperatuur, mida nime-tatakse absoluutseks nullpunktiks . Sellest punktist algavat temperatuuriskaalat nimetatakse absoluutseks ning mõõt- ühikuks on kelvin (K). Olekuvõrrand Me vaatleme gaasi üksikutest molekulidest koosneva süstee-mina. See süsteem on tasakaalus, kui süsteemi parameetrid jäävad muutumatuks. Tasakaalustatud olekus on gaasi kõiki- de osade rõhud ja temperatuurid võrdsed. Gaasi kolme oleku-parameetrit ning gaasi kogust omavahel siduvat võrrandit nimetatakse gaasi olekuvõrrandiks, mis oma üldkujul kan- nab Clapeyron - Mendelejevi võrrandi nime: m
1805. a. leidis L. Gay-Lussac seose ruumala ja temperatuuri vahel (ruumpaisumise valemi), ning mõni aeg hiljem Charles (loe sa:rl, kuna tegu on prantslasega!) analoogilise seose rõhu ja temperatuuri vahel. Neid valemeid esitatakse tavaliselt koos: Konstandid ja tähistavad vastavalt ruumala ja rõhku temperatuuril 0 kraadi; konstant - ruumpaisumistegur - sõltub temperatuuriskaalast ja on Celsiuse kraadide korral ligikaudu 1/273. 19. sajandil oli käibel korraga kolm temperatuuriskaalat (Celsiuse, Reamuri ja Fahrenheiti omad) ning igaühele vastas erinev ruumpaisumistegur. 1890. a. näitas W. Thomson, et need seadused avalduvad märksa lihtsamal kujul, kui nihutada temperatuuriskaala nullpunkt kohta, kus . Et on kindlasti nullist erinev, peab nulliga võrduma korrutise teine tegur. Nii saame , millest C. Võttes selle uue skaala nullpunktiks, saame
annaabi.ee 
