pooljuhtides) 6.Mida näitab aine eritakistus, selle tähis ja mõõtühikud ? Eritakistus näitab kui suur on elektrijuhti läbiva voolu takistus. Eritakistus sõltub materjalist. Tähis ja mõõtühik ( · m) 7.Kuidas sõltub erinevate ainete takistus temperatuurist ? Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim. kõrvaljõududeks ? Kõrvaljõududeks nimetatakse laenguid, mis ei liigu vooluallika sees mitte elektriliste
kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aasta sademetehulk muutub aastate jooksul ning kõikumised aina kasvavad. Joon. 1 Sademetehulk oktoobris 2006( et näidata, sademetehulga erinevusi piirkonniti) Julia Alpid ja Dinaari-Alpi osa saavad suurima hulga sademeid. Aastane sademetehulk kahaneb rannikult Kirde-Sloveenia poole ja Prekmurjes on sademeid ainult 800 mm
võimalikult hästi sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, s t piirkonda, kus inimene pidevalt töötab ; saaste tuleb eraldada võimalikult kiiresti sealt, kus ta tekib TEMPERATUUR Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides. Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18 25 kraadi, sõltuvalt tehtava töö füüsilise raskuse astmest OLMETINGIMUSED Töötajatele tuleb rajada sobivad sanitaarruumid ja pesemisvõimalused. Need ruumid tuleb hoida puhtana, tagatud peab olema ventilatsioon ja valgustus. Pesemisruumid peavad olema varustatud sooja ja külma veega, seebiga. Vastavalt tööle tuleb ette näha ka dussid
vähem osooni.10 Osoon osoonikihis on lõhutud kloori aatomite poolt klorofluorosüsinikust (CFC) molekulidest ja broomi aatomite poolt haloonides. CFC ja haloonid on inimeste toodetud ning neid kasutatakse paljudes erinevates toodetes, nagu külmutus vahendites, anestesioloogias, aerosoolides, tulekustutusvahendites ja materjalide nagu benoplasti valmistamises. Esialgu usuti, et need on täiesti ohutud ning tava temperatuurides need probleeme ei tekitanud, kuid kui need tekitasid probleeme atmosfääri ülemistes kihtides. Kui CFC jõuab atmosfääri ülemistesse kihtidesse siis need lagunevad UV valguse all, mille käigus vabaneb kloori aatom. Need kloori aatomid aga reageerivad osooniga, lõhkudes nende molekulid mille tagajärjel osoon kaob. Kloori aatomid vabanevad jälle järgnevate reaktsioonide käigus see tõttu saab üks kloori aatom hävitada kuni 100,000 osooni molekuli11
). [12] 11 Valdavate vihmadega ala samuti nihkub oma normaalsest asukohast läände. Need tuuled panevad sooja pealisvett kuhjuma Vaikse ookeani lääneossa. See on ENSO külm faas nimega La Niña. [12] Joonis 8. La Niña faas. (Allikas: Effects of ENSO in the Pacific. National Weather Service. http://oceanservice.noaa.gov/education/yos/resource/JetStream/tropics/enso_ patterns.htm) Üllatav on see, et need muutused merepinnakihi temperatuurides ei ole suured – +/– 3 ° C ning üldjuhul isegi palju väiksemad. [12] 12 3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS 3.1. Biodiversiteet ja produktiivsus Upwelling’u protsessi käigus tõusnud veed võivad tuua palju toitaineid (fosfaate, nitraate, jne) eufootsesse vööndi; seega upwelling suurendab oookeani orgaanilist produktiivsust, suureneb vetikate ja planktoni hulk, millest omakorda toituvad linnud, mereimetajad ja kalad
Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised tõmbepinged, mis ületavad puidu tõmbetugevuse ja lõhestavad puitu radiaalselt. Kõrgetes temperatuurides kunstlikult kuivatatud puidu hügroskoopsus on mõnevõrra väiksem. Puidu hügroskoopsust võidakse vähendada ka immutamise või puidu pinna katmise teel sünteetiliste vaikudega. Puidus leiduv maksimaalne niiskus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu niiskus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %.
Õhu liikumiskiirus peab olema vahemikus 0,1 0,4 m/s (TKNE-5/1995) Suhteline õhuniiskus peab olema vahemikus 40 60 % (TKNE-5/1995) 9. TEMPERATUUR Tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajad ei tohi viibida pikka aega ekstreemsetes temperatuurides. Tööruumide temperatuur peab töökohtades jääma vahemikku 18 25 kraadi, sõltuvalt tehtava töö füüsilise raskuse astmest (TKNE-5/1995) 10. PUHTUS JA JÄ ÄTMED Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele . Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivates konteinerites. 11. TÖÖRUUMID
Kollane lõhnasamblik (Evernia prunastri) SAMBLIKE TÄHTSUS LOODUSES Fotosünteesivad – suurendavad biomassi ja hapniku hulka Suurendavad bioloogilist mitmekesisust (eriti oluline ekstreemsetes tingimustes) Valmistavad keskkonda ette teistele, nõudlikemale organismidele Pakuvad elupaika selgrootutele loomadele ja teistele seentele; toiduks ja pesamaterjaliks mõnedele loomadele Samblikud kui ekstreemsete kasvukohtade esmaasustajad. Jäävad ellu kuivuses ja/või madalates temperatuurides. Võivad kasvada tingimustes, kus ükski teine ei saa kasvada: Eksperimentaalsetes tingimustes võivad ellu jääda (miinus) -196 C, fotosünteesida (miinus)-24 Cjuures. Mt. Everest seened kasvada kuni 7300 m. Samblike kasvukiirus. on ekstreemselt väike –mõnel liigil vähem kui 1 mm aastas. Mõned indiviidide vanuseks on määratud 4500 aastat –Selline vanus iseloomustab teda kui hästi balansseeritud ja püsivat ühendust.
põhiliseks lahustiks. Vees liiguvad ainevahetusproduktid ühest rakust ja koest teise. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides, tagab rakkude siserõhu ehk turgori. 2. Vee omadused. 1 -Vesi on hea lahusti lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vesi moodustab vesiniksidemeid. 2 Koosneb hapnikus oksüdeerijast ja vesinikust redutseerijast 3 On suure soojusmahutuvusega. Vajab palju energiat ja soojeneda/jahtuda 4 Vesi võib auruda kõigil temperatuurides. Üleliigsest veest on võimalik lahti saada aurustumise teel. 5 Veel on suur pindpinevus, võimaldab peentes torudes kapillaartõusu. Gravitatsiooniga ei vaju alla oluline omadus. 6 Vesi neelab halvasti nähtavat valgust, seega laseb seda palju läbi. See on hea veealustele taimedele, et nad saaksid fotosünteesida. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon aine molekulide liikumine sealt, kus nende kontsentratsioon on suurem, sinna,
Tuleb tähele panna, et lähenemisel madalveele laine kõrgeneb ja muutub järsuks, murduvad lained tekitavad suuremat broaching'u ohtu ja pooping võib laeva kanalist või faarvaatrist välja kanda. Igal juhul on tagant jooksva laine korral oht suurem väikestele laevadele, mille pikkus on tunduvalt väiksem laine pikkusest. Ka tuleb tähele panna et igasuguse laevaga muutub täpne kursi hoidmine tunduvalt raskemaks. 4. Laeva ettevalmistamine sõiduks jääoludes ja madalates temperatuurides. Iseseisev liikumine jääs. Sellega seotud ohud. 2. Ettevalmistused tööks jääoludes. Olenemata sellest kas eesseisev reis jääoludes toimub iseseisvalt või jäämurdja abiga, peab ettevalmistus selleks olema põhjalik. See koosneb järgmistest meetmetest: veealuse osa ülevaatus dokis ja avastatud defektide kõrvaldamine; rooli ja sõukruvide tehniline ülevaatus; samuti ka sõuvõlli ja deidvudi kontroll;
ponentsiaalse funktsiooniga. Seega kui väiksem objekt on alguses väliskeskkon- nast soojem, kirjeldab temperatuuride vahe vähenemist hästi eksponentsiaalselt kahanev protsess kujus , kus tähistab aega ning on lihtsalt algne vahe temperatuurides. Kui tahate täpselt ennustama hakata, kui kiiresti kohv ikkagi jahtub, oleks esmalt vaja teha mõned katsed, mille abil määrate konstandi , mis sõltub kohvi enda omadustest ja näiteks ka tassist. 288 Edaspidi on – vähemalt sama kohvi ning sama tassi korral – igal hommikul vaja
annaabi.ee 
