· Valmisid akvarellid · Nende esmapilgul improvisatsiooniliste töödega tungis Vabbe linnamiljöö olemusse tabavamalt kui ükski teine meie kunstnik oma samaaegsete teostega. · Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. · Perioodi I maailmasõjast kuni 1920-ndate keskpaigani võiks lugeda Vabbe loomingu kõrgajaks. Kohvikus Arlekiin 1927-... · Temperatehnikas maalitud natüürmordid · Realistlikum tendents · Maastikumaalid Maastik roosaga Mullavere 1952 Linnavaade televisioonimastiga 1960
MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud.
´´Taavet´´ , Gattamelata ratsamonument VERROCCHIO: tuntuim töö on ´´Taavet´´ , väepealik Colleoni ratsamonument Maalikunst Arenes kõige aktiivsemalt ja oli teiste kunstiliikide kõrval iseseisvam. Tekkis tohutult kunstnikke , moodustasid koolkondi (nt Firenze). Kunstnikud jäädvustasid oma nime. Tähtis inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Ei osatud veel olulist ebaolulisest eraldada. Töid iseloomustab detailirohke esitamisviis. Maalid peamiselt fresko ja temperatehnikas tahvelmaalid. Teemaks piiblilegendid ja antiikaja müüdid, portreed. MASACCIO (1401-1428)-pärit Firenzest. Kuulsaimad Barancacci kabeli freskod ´´Pearaha´´, ´´Paradiisist väljaajamine´´ . Maal annab edasi oskuslikult ruumiillusiooni. Inimesed mõjuvad maastikus loomulikuna. Järgnevatele kunstnikele eeskujuks. BOTTICELLI tuntumad tööd ´´Kevad´´ ja ´´´Venuse sünd ´´(teemad antiikmütoloogiast)
Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne temperatehnikas laemaal, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits. Kammersaal Ärklikorrusel paikneval Kammersaalil on avatud puitkonstruktsiooniga kumer lagi ja väikesed kaaraknad, millest avaneb kaunis vaade Tallinna sadamale ja
renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · Leonardo looming on tervikuna ilmekas. · Täis romantilist salapära. · Tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. · Tema maale on säilinud vähe põhjuseks värvide halb kvaliteet. · ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495-1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. · Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; - figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; - perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel;
kurssi laval toimuvaga vältimaks arusaamatusi. Hakkasin huviga ootama esimest vaatust. Oma kohalt nägin mõlemal pool lava olevad VIP-rõdud, mida on mõlemal poolel 2, mille taga on pikad sinised sametised, küllaltki raskemoelised, kardinad rippumas. Rõdude ääred on kaunistatud kullatud nikerdustega helekollasel taustavärvil. Tervet saali kaunistavad klassitsistlikult ranged motiivid ja domineerivateks on heledad toonid. Saali laes võib näha 1947. aastal valminud unikaalset temperatehnikas laemaali, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits. Maali teemadeks on Eesti laskekorpuse tagasitulek, tööstus ja kalandus, põllumajandus ning rahva rõõmupidu Tallinna Lauluväljakul. Laemaali keskele on rippuma pandud kena ja suur lühter. Lava ees asetseb orkestriauk, kus mängib Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Lava kujundus aga on küllaltki minimaalne ehk laval ei ole muud kui ainult kaugelt vaadeldes kuldne väike nelinurk.Terve
võitlesid. 4. RENESSANSSKUNST 8 4.1. Kunsti iseloomustamine Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal teeb läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutatakse inimese, looduse ja esemete tõetruu kujutamine. Selle eelduseks oli tähelepaneli looduse jälgimine ning matemaatika, perspektiiviseaduste ja anatoomia uurimine. Maaliteosed olid loodud põhiliselt fresko- ja temperatehnikas. 4.2. Kunstniku amet renessansiajastul Kunstniku elukutse oli renessansiajastul palju avaram kui tänapäeval. Kunstnikud õppisid oma oskusi elust kihavas töökojas, mida juhatav meister hankis tellimusi. Nad jahvatasid värve, kruntisid maalitahvleid, kandsid taiestele peale õhukest lehtkulda ja omandasid terve rea erinevaid tehnikaid. Nõutavad tööd küündisid altaritest ja suurtest seinamaalidest kirikute,
Tema maale on säilinud vähe põhjuseks värvide halb kvaliteet. ,,Madonna kaljukoopas" 1483 (säilinud ainult koopia) esimene Leonardole omases stiilis maal. Figuuride täiuslikult harmooniline kolmnurkne kompositsioon, ainulaadne heletumeda kasutus, äraseletatud näod pehme ja õrna naeratusega. ,,Püha õhtusöömaaeg" Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495- 1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. Iseloomulik on: - suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; - figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; - perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; - harmoonia maali terviku ja detailide vahel; - täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid;
Looduslikul ultramariinil on tihedus 2,4 g/cm3, kunstlikul 2,4 2,7g/cm3, murdumisnäitaja on 1,5-1,6. Ultramariin on väga valguspüsiv ja leeliste suhtes stabiilne. Sobib kokku kõikide pigmentidega, välja arvatud plii ja vasepigmendid. Looduslik ultramariini kasutatakse hinnaliste detailide, tahvelpildi- ja seinamaalikunsti juures. Kunstlikku ultramariini kasutatakse alates 19. sajandi esimesest poolest akvarell- ja temperatehnikas ja segatuna valge pigmendiga ka õli- ja seinamaalitehnikas. Preisisinine (sinine pigment) Preisisinine on raudheksatsüanoferraat(III) (Fe 4[Fe(CN)6]3). Sellel on väga peened, vormitud tuhm - kuni tumesinised osakesed. Preisisinine avastati 1704 aastal Berliinis. Preisisinise saamiseks on erinevaid sünteesimeetoteid. Tavaliselt saadakse seda Fe 2+-soola sadestamisel K4[Fe(CN)6]-ga ning sellele järgneva sadestusprodukti oksüdeerimisel. Preisisinine sobib kokku kõikide pigmentidega
● „Madonna kaljukoopas“ 1483 – (säilinud ainult koopia) esimene Leonardole omases stiilis maal. Figuuride täiuslikult harmooniline kolmnurkne kompositsioon, ainulaadne heletumeda kasutus, äraseletatud näod pehme ja õrna naeratusega. 22 ● „Püha õhtusöömaaeg“ Milano Santa Maria delle Grazie kloostri refektoriumis (1495- 1497). Vähesäilinud, sest teostus on temperatehnikas ja väga halvad tingimused aegade jooksul. ● Iseloomulik on: suurejooneline ja terviklikult harmooniline kompositsioon, range sümmeetria; figuuride asend, ületamatu perspektiivitunnetus, valguse-varju kasutamine on loogiline, kaalutletud ja loomulik; perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse; harmoonia maali terviku ja detailide vahel; täiuslikult tabatud psühholoogilised karakterid;
annaabi.ee 
