Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"temperamentsemad" - 9 õppematerjali

Eestlane- kes ta on
1
docx

Eestlane- kes ta on?

Eestlane- kes ta on? Igal inimesel on oma teod, mõtted ja väljavaated. Kuid igast rahvusest inimesed on kohati sarnased. Kas ka eestlased? Mina arvan, et igal rahvusel on oma iseloom, mitte kaasasündinud, vaid just see, milliseks neid ümbritev ühiskond muutnud on. Maailmas ringi reisedes võib näha erinevate kultuuride, eluolude ja mõtetega inimesi. Näiteks mõned on rohkem temperamentsemad kui teised. Eestlaseid peetakse kinnisteks, egoistlikeks, vaikseteks, kurvameelseteks, jonnaksteks, kangekaelseteks, ebasõbralikeks ja vaprateks isiksuteks. Ilmselgelt ei saa kõiki eestlasi eelnevate sõnadega iseloomustada, kuid paljusid küll. Eestlased on töörahvas. Töö on eestlaste jaoks tähtis. ,,Jõudu tööle!,, on üks viisidest, kuidas tervitada ja inimesed on selle üle uhked. Eestlasele ei käi mitte ükski töö üle jõu.

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Erinevus ei rikasta
1
doc

Erinevus ei rikasta?

Eestlasi oma miljonilise hingearvuga on peetud kokkuhoidvaks, kuid samas on meid kritiseeritud sallimatuses ja suutmatuses leppida vähemusrahvuste nõuetega. Kuigi see ei pruugi kõigile meeldida, on see võimaldanud meie rahvaarvu kahanemist aeglustada. Mis sallimatust põhjustab, on stereotüübid ja kultuuride erinevus. On üldiselt teada, et eestlased on kinnised ja visad hoogu sisse saama. See viib meid nii mõnigi kord konflikti venelaste ja muude slaavlastega, kuna nemad on loomult temperamentsemad. Sageli tabame end mõttelt ka telereportaaze vaadates ­ osad kultuurid on palju kuumaverelisemad ning täname õnne, et meie elukeskkond rahulik on. Kedagi takistada riiki sisenemast tema kasvatuse tõttu on väär, ent kas Eesti ja tema elanikud oleksid valmis vastu võtma tuhandeid sõjapõgenikke Mustalt Mandrilt või tooma sisse tööjõudu Aasiast? Taoline käitumine paneks eestlased ruttu ebasoodsasse positsiooni,

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
Regilaul
3
doc

Regilaul

12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15. Reinlender, padespann, polka, ingliska ja krakovjakk on uuemad rahvatantsud. 16. Võrreldes teiste maade tantsudega on eesti rahvatantsud rahulikumad, pidulikumad, väärikamad, temperamentsemad ja hoogsamad. 17. Eesti I rahvatantsupidu toimus (kus, millal) toimus 1869 aastal Tartus 18. Eesti I laulupidu toimus (kus, millal) toimus aastal 1869 Tartus 19. Olen ise tantsinud järgmisi rahvatantse Polka, kaera-jaan, valss 20. Oskan nimetada eesti rahvalaule: regilaul ja uuem rahvalaul 21. Tänapäeval kuuleb eesti rahvamuusikat kõige rohkem. (missugustel üritustel? Nimeta) .Viljandi Folkloori festival, Viru Folk. 22. Nimeta, missugustes õppeasutustes saab õppida eesti

Muusika → Muusikaajalugu
153 allalaadimist
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks
16
docx

Udmurtide ja maride tänapäevane olukord - kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks

saadeti ka rohkem vene talupoegi Udmurtiasse, kui Marimaale. See oli udmurdi kultuurile ja keelele oluline hoop ja võrreldes maridega, on nende keel ja kultuur tänapäeval seetõttu halvemini säilinud. Iseloom Kuna leian, et igal rahvusel ja kultuuril on oma iseloom, siis kirjeldan ka maride ja udmurtide iseloomuerinevusi. Iseloom mängib suurt rolli rahvuse säilitamisel ning kultuuri ja keele hindamisel. Marid on ühed ärksamad ja temperamentsemad soome-ugri kultuure. See väljendub tempokates tantsudes ning avalas meelelaadis. Voldikus, mida Fenno-urgia koduleht printimiseks pakub on kirjas: „Maride lõbus tantsupidu võib muutuda lööminguks või ühishalamiseks. Järgmisel hommikul on aga kõik jälle sõbrad nagu ennegi. Marid solvuvad kergesti, aga ei pea pikka viha.“ Marid ka kaunistavad oma riideid ja muid esemeid looma-, taime- ja sarvemotiividega. (Infokeskus, 2003) Udmurdid on aga hoopis teistmoodi iseloomuga

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
Probleemne käitumine
12
odt

Probleemne käitumine

Käitumisprobleemsete teismeliste poistega töötanud meespedagoog (Leemets 2008)peab teismeliste poiste käitumisprobleemide põhjuseks esmalt seda, et meessoost õpetajaid napib. Poisid, kellel ei ole kodus ega ka koolis meheliku eeskuju, hakkavad seda otsima mujalt. Poisid tahavad näida nn tegijatena. Õppeedukuse langedes teismeeas tuleb aga otsida muid nn tegija väljundeid, mis on üheks konfliktide põhjuseks õpetajaga, samas pole konflikt õpetajaga eesmärk omaette. Algklasside temperamentsemad poisid ei kasuta oma energiat pahategude tegemiseks teadlikult. Kui õpetaja väsib õpilast kiitusega innustamast, hakkab poiss tähelepanu otsima teistmoodi. Kui õpetajal puuduvad kogemused või ka oskused võtta õpilast sellisena nagu ta hetkel on, jagades talle nii armu kui hirmu, siis ei ole see õpetaja võimeline kujundama õpilase iseloomu ja ühiskonnale sobivaid käitumismalle, sest karistamine on tema ainus vahend, mis iga kord siiski tulemust ei anna

Psühholoogia → Isiksusepsühholoogia
86 allalaadimist
Valiku põhiparameetrid
13
doc

Valiku põhiparameetrid

konstitutsioonitüüp, individuaalsed erinevused, vanuseline kehaehituse muutuvus, konditsioon ja tootmistüübile vastavus. Hindamise viisidest on enam levinud järgmised: üldine hindamine silma järgi, mõõtmine ja indeksite arvutamine, hindamine punktisüsteemis, fotografeerimine, tingmärkide hindamine. Silma järgi hindamisel tuleb arvestada loomade soolist erinevust. Isasloomad on harilikult suuremad ning toorema ja tugevama konstitutsiooniga. Ka on isasloomad tihti temperamentsemad ja kurjemad. Emasloomad on üldiselt väiksemad, kergema ja nõrgema konstitutsiooniga ning rahulikuma käitumisega. Silma järgi hindamisel ei saa jätta tähelepanuta väliskeskkonda, milles loomad asuvad ja on üles kasvanud. Tuleb arvestada reljeefi ning söötmis-, pidamis- ja hooldamistingimusi, sammuti looma vanust, sest väljaarenemata noorloomi ei saa hinnata samadel alustel kui täiskasvanud loomi. Eri konstitutsioonitüüpe tuleb sama tõu piires erinevalt hinnata.

Põllumajandus → Aretusõpetus
29 allalaadimist
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

naine. Ta arvas veel, et energilisema temperamendiga inimene vöib vahel ka agressivsusena avalduda, kuid ei pruugi, see sõltub inimesest. Kuni 18 aastane neiu ütles: „Nagu teada, siis vene temperamendiga inimesel on kalduvus vägivaldne olla, eriti juues.“ See on tõsi, inimeste temperament on rahvuselt erinev, täpselt samamoodi nagu iga teine igale rahvusele omane tunnus. „Idanaabrid on tunduvalt temperamentsemad, kui eestlased ning ka vägivalda on nende hulgas rohkem. Siiski loeb ka kultuuriline taust nt.itaallased, kes on väga temperamentsed, kuid mitte nii vägivaldsed..“ pakkus välja 30-40 aastane mees. 30-40-aastane naine ütles kindlalt, et tal ei tule meelde ühtegi temperamentset inimest, kes oleks ka vägivaldne, seevastu vägivallatsejad ei ole temperamentsed. Lisaks arvati rohkesti, et temperamentne inimene võib olla agressiivsem, kuid agressiivne

Psühholoogia → Käitumine ja etikett
30 allalaadimist
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

2. Seadused, mis luuakse peavad olema kooskõlas antud ühiskonna arengutasemega 3. Oluline seadusloome juures on arvestada piirkonna kliimaga (sest vastavalt kliimale kujunevad välja erinevad inimtüübid, elulaad ja temperament kõiguvad koos kliimaga, mida külmem seda tugevamad ja elavamad inimesed, 8 soojemates aga loiumad, temperamentsemad => seadusi on rohkem tarvis soojematesse), rahva eluviisiga ja elanikkonna vibratsiooniga ja iibega. Montesquiau on siiski filosoofias idealist. See väljendub tema mõtetes rahva vaimust ­ rahva vaim jaguneb: 1. Võrdsuse vaim ­ demokraatia eeldab võrdsuse vaimu- 2. Ebavõrdsuse vaim ­ monarhia eeldab seda vaimu. Montesquiau hoiatab, et riik saab areneda vaid siis, kui ebavõrdsuse vaim ja võrdsuse vaim on oma vahel proportsioonis. Liiga

Kategooriata → Õiguse sotsioloogia
332 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

saavad   näha,   et   ema   istub   kusagil   läheduses,   näiteks   kõrvaltoas. 131 Teiste tegurite omavaheline varieerumine võib mõjutada võõra kartuse taset.   Lapsed,   kes   on   kasvanud   paljude   täiskasvanute   seltskonnas, ilmutavad   hirmu   võõraste   ees   märksa   vähem   kui  need,   kes  teadsid ainult mõnda täiskasvanut. Temperamentsemad imikud on tavaliselt vaid kergelt umbusklikud võõraste suhtes (nagu ka kõige muu suhtes) ja nad kohanevad kergesti, sama flegmaatilised lapsed saavad märksa enam   häiritud   ja   ka   ilmutavad   rahutust   kauem.   Ka   olukorrad erinevad. Mõnikord lapsed lihtsalt ei taha, et keegi neid sülle võtaks, isegi   mitte   nende   emad;   nad   ei   soovi,   et   neid   segataks.   Nad reageerivad   negatiivselt,   kui   neid   üllatatakse

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun