optimismi sel määral, et tegelevad nende omaduste arendamisega sihilikult. Probleemseks peetud õpilased olid mõjutatavad, kuid mitte õpetajate poolt, sest vastase juhul nad poleks jäänud silma negatiivselt. Kokkuvõttes selgus, et probleemseks peetud õpilaste seas domineerivad poisid. Kelle puhul fikseeriti rohkem temperamendiprobleeme kui tüdrukutel. Õpetajaid häiris eriti poiste ülemäärane aktiivsus, millest järeldub, et õpetajatele ei meeldi äärmuslikud temperamendijooned. Üliõpilaste ja probleemseks peetud õpilaste temperamente võrreldes ilmnes neli erinevust. Tudengistaatusesse jõudmist soosib: · madal rütmilisus, · kõrge optimism, · kõrge püsivus, · madal intensiivsus. Kirjeldatud uurimustulemused panevad mõtlema ja võiksid jõuda lastega kokkupuutuvate inimesteni. Kelle temperamenditeadlikkuse suurendamise kaudu saab vähendada probleeme tööl, kodus ja puhkehetkel. KOKKUVÕTTE
Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes kutsuvad esile olukorra, kus neid koheldakse kui last. Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada
Vahel võib agressiivsus teiseneda millekski muuks, nt ülevoolavaks hoolitsuseks. Tüüpiline agressiivsuse väljendusvorm- virisemine, halamine jne. Võib väljenduda ka enesehaletsuses. Keskmisest madalam enesehinnang. Laps ei õpi ohjama oma emotsioone, kui pole saanud proovida. Agressiivsus- õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent. Depressiivne inimene ei oska rakendada, seepärast ongi madal eh. Põhjused: Kaasasündinud soodumused, melanhoolsed temperamendijooned. Rahumeelsed, head, vähe võitlusvaimu. Tundlikud, võtavad kõike hinge. Vajavad pidevalt tuge, suhtes kutsuvad esile olukorra, kus neid koheldakse kui last. Soodustab: flegmaatilised temperamendijooned, kalduvus mugavusele, leplikkus, kk mõjud: vanuseliselt faas, kus tekib oma mina. Depressiivsete joonte tekkimie 1,5-3 a. Kuidas laps koges ema suhtumist iseendasse mõjutab, kuidas laps hakkab endasse suhtuma. 1) Ära hellitamine. Hirm laps ära kaotada
Proprium ja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos.
haletsevad ja vabandavad. Emotsioonid on möödapääsmatud ja lapsele saab see saatuslikuks siis, kui need emotsioonid hakkavad kuhjama ja seega ei tohiks keelata emotsioonide väljaelamist või ei õpita nendega ümberkäima ja neid ei osata kasutada. Õige ja talitsetud agressiivsus on inimese eneseväärikuse oluline komponent, sest muidu ei astuta enda eest välja ja ollakse alistuvad. -) Põhilised depressiivseid jooni tekitavad põhjused on: *) Kaasasündinud omadused: melanhoolsed temperamendijooned ülitundlikud, vähese võitlusvaimuga lapsed; flegmaatilised temperamendijooned kõigega kohanemine võib soodustada depressiivsete joonte teket. *) Kasvatused tekkinud omadused: ärahellitatud või toimetulematuses üles kasvanud (vanemad ei tule toime oma lapsevanemaks olemise rolliga) lapsed. Kõige tundlikum on teise eluaasta kant. ~) Ärahellitamise puhul on emadel samuti depressiivsed jooned ning nad käituvad kui
Propriumja selle osad. Allporti käsitlus isiksusejoontest (traits). - Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. "beta press" vs "alfa press". Kurt Lewin. Väljateooria. - Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). - Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). - "Konstruktid"; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). - Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. - Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos
sümbol, mis annab aimu tõelisest ,,minast"? Indiviid ei võrdu isiksus. Indiviidist isiksus saaks, peab indiviid läbima arengu. Kui areng on takistatud, siis ei arene välja harmooniline, normaalne isiksus. Isiksuse teooriad: *anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psüholoogilisi omadusi. Püstitatakse küsimus sellest, et mis määrab inimese valikud, miks ta nii käitub, mis paneb ta toimima
annaabi.ee 
