Käigud kaljuhaudadesse olid tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata. Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel
Mõiste kasutamine Mõistet "tempel" kasutatakse eelkõige kristlusest ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitiste kohta. Kristlikke pühakodasid nimetatakse "basiilikateks", "katedraalideks" või "kirikuteks"; islami pühakodasid "moseedeks". Siiski on ka üksikuid kristlikke pühakodasid hakatud viimastel sajanditel mõnikord nimetama templiteks. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. polist poliitilise kindlustumise ajajärgul. Nad lähtusid lihtsast megaroni
Muistsed kreeklased ehitasid oma jumalate auks templeid, kus neile toodi ohvriks toitu, veini ja mõnikord elusloomi. Rikastel peredel oli oma majas pühamu vähematele majajumalatele. Nümf: on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad Tempel: (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Oraakel: ettekuulutaja, ennustaja. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus
(Mölder, 2001) 2.1 Pühapaigad Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes.(Partridge, 2008) Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk nemetonades, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. Scoliastus:Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid. Hiisi kui kohaliku rahva vaimseid keskusi, hävitati armutult Caesari, Suetinus Paulinuse, aga ka hilisemate preestrite püha Martini ja püha Patricku poolt. Temenos (kraaviga eraldatud tarandik, sõna- sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles paikes jumalakuju 8 või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist. ( Sampson, 2008) Ruudu või ristkülikukujulises tarandikus asus püha puu (eriliselt pühad olid tamm, pähklipuu
e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a. pühamute asukoht ja tüübid, - mägede tipud, koopad, salud b. temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti. Jumalannade templites tegutsesid naispreestrid
Samuti on kraavid tavalised maanteede ääristajad. Nende eesmärgiks on hoida teetamm kuivana, et vältida külmuva vee põhjustatud teekahjustusi.Paljud kraavid sisaldavad vett vaid suurvee ajal. (lk.75) Obelisk - see on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Vana-Egiptuses püstitati neid vaaraotele ja ka jumalatele.(lk.78) Tempel - (ladina sõnast templum) on sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud.(lk.82) Nõiaks - nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri
16.saj olid mõjud Kreeka ja Kreeta vahel tugevad. 15 saj. Vallutavad Kreeta. Templeid ei ole sel ajal samuti leitud. Küll on aga losse, näiteks Mükeene oma. Jagatav kaheks: mäetipus loss kõige klassikalisemas mõttes. Troonisruum- megaron. Samuti on olemas keskhoov. Trooniruum Knossose omaga väga sarnane, ainult et mees istus kindlastitroonil. Lossiriigi eesotsas seisis tiitliga mees- wanax, too istus troonil ja tal olid kultuslikud funktsioonid. Talle on omistatud maavaldused- temenos (hiljem väljend templivalduste kohta). Olid Preestrnna- orjad ehk jumala orjad- võisid olla templis teenijad. Kirjutatud rituaalid- troonikandmine, jumala kandmine, aseme tegemine (jumalale?) ja tapaohver (keda ei söödud ära). Annetati ka inimesi jumalatele. Jumalannasid (potnia) on nimetatud rohkem kui jumalaid. Potnia võib olla ka jumalanna üldnimetud. Potnia ippia- hobuemand. Sitopotnia- viljaemand Pyloses on kõige enam nimetanud Poseidonit. On olemas ka Poseidoni naine Posidaia
Sinna ei pääsenud hea käitumisega, vaid valitud inimesed: muistsed kangelased. Platoni ajast alates kujuneb kujutelm allilma kohtumõistmisest. Rituaalne käitumine. Oluline oli jumalaid austada kohaste riitustega. Mentaliteet oli selgelt pragmaatiline. Põhiline oli loomade veristamine jumala auks. Veri mängis kreeka rituaalides olulist rolli. Iga inimene oli pädev jumalale ohverdama. Pühamus olid keelatud rüvedusega seotud toimingud: surm, sünnitus, seksuaalelu. Temenos äralõigatud, eraldatud (territoorium). Tempel oli annetus, kingitus jumalale kogukonnalt. 30. aprill Judaism Juudiks olemine käib emaliini pidi. Judaismi võib defineerida ka eluviisina. Religiooni ei saa eristada muust elust. Judaistika on teadus, mis tegeleb juudi kultuuri, religiooni, poliitika, ajaloo ja kunsti uurimisega. Judaismis on oluline mälu
?? Jumalate austamine käis läbi rituaalide, puhaste riituste. Müüt seletas rituaali, andis tausta, ent ometi jäi kõrvaliseks. Oluline oli see, mida tehti. Suhe: mina sulle- sina mulle. Jumalatele ohverdati nt loomi. N-ö leping jumalate vahel. Nad andsid inimestele vastu, mida nad tahtsid. Kreeklaste kujutlustes võis igaüks rituaale läbi viia, polnud vaja preestreid. Pühamu (hieron; heiros püha) muust sfäärist n-ö äralõigatud. Seda maatükki nim temenos, mis oli püha ala. Surm, sünd ja sigitamine olid tegevused, mida temenoses teha ei tohtinud. Keskne koht oli altar. Altari juurde kuulusid templid. Naos jumalate koda. Templi sissekäik oli idas. Olümpias algselt moodustas kogu pühamu Zeusi altar ja hiis. Siis lisati Hera(abikaasa) tempel. Alles 3. saj pärast seda ehitati ka Zeusi pühamu. Athena tempel polnud erilist rituaalset tähendust (suurus ja uhkus ei määranud rituaalset olulisust)
Majad ehitati tasapindadele. Aia kastmise eest hoolitseti selliselt, et vesi pumbati kõige kõrgemale terrassile, kust see siis torude ja kanalite abil alla juhiti, ühelt tasapinnalt teisele. Nagu egiptlased tegid Gizas, ehitasid ka sumerid maamärgi kontrastiks tasasele madalale maastikule. Selleks sai sumeri linna keskmeks olev astmeline tempeltorn tsikuraat, mille tipus "kohtuti" jumalatega. (Assüüria k. ziqqurrat=mäetipp). Selle ümber laius preestrite linnus temenos, mille eraldatust näitavad tema kaitseehitised. Siis tuli linnamüüriga ümbritsetud kesklinn, milles elasid linnriigi tähtsad majandusinimesed. Linnamüüride taga elasid juba vaesemad kodanikud. Babüloonia tsikuraat koosnes tavaliselt seitsmest üksteise peal asuvast osast, iga ülemine alumisest väiksem. Mälestus vanadest Mesopotaamia templitest on säilinud ka piibliloo Paabeli tornis. Selle all mõeldi Babüloonias asunud nelinurkset Marduki templit, mille alus oli 90 m lai;
annaabi.ee 
