20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis viiulit, hiljem kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna. 1940 alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.Tema nime kannab Tartu Muusikakool..Tallinnas asub tema mälestussammas. 1998. a-st annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.Kirjutanud 3 sümfooniat, 5 sümfoonilist poeemi ("Öö hüüded" 1921; "Viirastused" 1924), 3 sümfoonilist süiti, viiulikontserdi, sonaate viiulile, klaverile ja 29 prelüüdi klaverile, millest tuntuim on prelüüd "Kellad". Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. "Videvik" (sümfooniline pilt) "Koit" (sümfooniline poeem) "5 pala keelpilliorkestrile" Evald Aav (7. mär 1900 Tallinn 21. mär 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.
kompositsiooni ja muusikateooriat. 19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus.
19201940õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riikliku Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli
tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Loomingust. . . Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele.
Ta oli mitmeid aastaid üldtantsupeo üldjuht ning aastaid peo aujuht. Noorte tantsupidude aujuht kahel aastal. Tema tantse on tantsitud kõikidel noortepidudel, ,,Oige ja vasemba" on kavas esimesest noortepeost alates. Oli aastaid Üldlaulupeo Peakomisjoni liige ja rahvatantsusektsioonide nõukogu esimees. ENSV rahvakunstnik 1957. Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv Ullo Toomi fond annab alates 1987. aastast välja temanimelist stipendiumi. Suri aastal 1983. Märt Agu (sündinud 1980 Tallinnas). Tantsija ja koreograaf. Lõpetas Tallinna Ühisgümnaasiumi ning samal aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonna. Oli Eesti Tantsuakadeemia koreograaf ning asutas 2010 Tallinna Tantsuakadeemia. Alates 2001 on rahvatantsurühma Kuljus kunstilise juhi assistent. Oli Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse koreograafi assistent ja tantsija.
19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" 9. Eduard Tubin ( 18.06.1905 Torila 17.11.1982 Stocholm ) Oli üks väljapaistavamaid heliloojaid eestis muusikaloos, omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Eestis ( 1905 1944 ) Eduard Tublin sündis 18. juuil 1905. aastal Peipsi ääres Torila kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval,
2) Määratakse Bitterlichi lihtrelaskoobiga Tähistatakse G 3) Kluppimise teel Täpseimaks võimaluseks leida elemendi rinnaspindala on kluppida kõik elementi kuuluvad puud ja leida nende rinnaspindalade summa. Diameeter mõõdetakse 1,3 m kõrguselt juurekaleast. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmine diameeter iga puistuelemendi kohta eraldi. Puistu rinnaspindala on võimalik leida Bitterlichi meetodil, kasutades temanimelist peegelrelaskoopi, väga lihtsat nurgasablooni või mõnda muud instrumenti, mis võimaldab Bitterlichi meetodil rinnaspindala määrata. Bitterlichi meetodi kasutamise eeliseks on suur töökiirus puistu rinnaspindala suuruse, ja seeläbi tagavara, määramisel 19. Puistu täius liitus, hõredus ja puude arv hektaril. Puude arv: Sammudega mõõta ära 11 puu vaheline kaugus ning jagada saadud pikkus 10-ga nt, L=2, siis N=2500 puud
Nimitegelase mees on sõjas hukkunud, ise ta käib seal ikkagi kaasas ja müüb meestele viina. Ta iseloomustab tavalist tubli soome naist. ,,Sven Tuva"- külahull, kes teeb kõike valesti. Kangelaseks saab ta kui käsu peale taganeda tungis tema hoopis peale, nii võideti lahing, aga Sven suri. Viimased 17 aastat oli Runeberg halvatud. Juba tema eluajal hakati tähistama 5. veebruaril tema päeva, eriline on see, et sel päeval süüakse temanimelist kooki. Talle on pühendatud mitmeid mälestusmärke. Kolm neist on teinud tema poeg, Valter. 1831 loodi Soome Kirjandusselts. Selle ülesandeks sai soome keele hooldamine ja arendamine. Idee tekkis Gotlundil, kes käis metsasoomlasi Rootsis uurimas ja temal tekkis ,,Kalevala" idee. Lönnrot oli esimene sekretär, esimees Kaarle Keckman. Seda seltsi luues lõi Lönnrot sõna ,,kirjandus". Tema üleskutsel hakati üles kirjutama ka rahvaluulet. Praeguseks on nende arhiivis maailma suurim
abiellunud ja lahku läinud. Lõpuks saavad kokku Ellen Niit ja Jaan Kross ning see kestab kuni Krossi elu lõpuni. Kross alustab luuletajana ja läheb proosale üle 60ndate/70ndate vahetusel. 70ndate jooksul kujuneb elavaks klassikuks. Eesti Vabariiki tulles lülitub ta ka poliitikasse. Temast on uueks sajandiks kujunenud EV kirjanik nr 1. Loomulikult see lõppeb kõik riiklike matustega. Pärast Krossi surma hakatakse välja andma ka temanimelist kirjandusauhinda. Alguses tundub see veider (esimese auhinna saab A. Kaalep). Krossi kohta on ka päris palju Eesti tingimustes väga palju kirjutatud. Teda on korduvalt esitatud Nobeli preemia laureaadiks. 1958 Söerikastaja – luule 1964 Kivist viiulid – luule 1966 Lauljad lavavööridel – luule 1969 Vihm teeb toredaid asju – luule – viimane uudiskogu – Ajaloo huvi ja peegeldamine on luules alles, kuid selle peegeldamise
annaabi.ee 
