4.1 Survetugevus Telliste survetugevus leitakse 12ne tellise purustamisel. Purustatakse telliseid üks- haaval kuni purunemise või pargunemiseni. Keskmine survetugevus antakse N/mm 2-s. Purunemise vastupidavus on telliselt alates 3,5 N/mm2 (pehmed fassaaditellised) kuni 140 N/mm2-ni (ehitustellised). 4.2 Veeimavus Vee rohkus mida tellis imab on sõltuv tellise tihedusest ja seetõttu ka tellise vastupidavusest purustamisele. Veeimavuse tase on kõige kriitilisem tellistel mida kasutatakse allpool niiskuskindlat taset või niiskuskindlal tasemel. Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist raskem töö käigus uuesti paigalda kui keskmise- või madala imavustasemega tellist. 4.3 Soojus- ja niiskuspaisumine 6 Kõik ehitised paisuvad temperatuuri ja niiskuse muutumise tõttu. Paisumise suurus
Kuivatamine 1...3 päeva. Kuivatite kütusena põletusahjude jääksoojus. - Toodete põletamine: spets tunnelahjus. Tunnelahi 60...120 m pikk. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: 1. eelkuumendus temperatuuri tõstmine sujuvalt; 2. põletustsoon maksimaalne temperatuur; 3. jahutustsoon temperatuuri sujuv alandamine. Ahjust tulnud toote temp 40...100°C, järsul jahtumisel jääval tootesse temp.pinged. Põletustemperatuur tellistel 900...1000°C. Põletamisaeg sõltub toote massivsusest ja savist, tellistel 1,5...2 ööp. 6 2.3. Omadused Savitellised keraamiline ehitusmaterjal. Jaguneb alaliikideks. (Aseri ja Eesti tellis on värvuselt, punased, oraanzid, pruunid. Telliste põhisuurused on 250x120x65 mm (tingtellis) ja 250x180x88 mm (moodultellis). 2.4. Saviteliste alaliigid
rohkem 8 mm Müüritud tarindi kõverus võib olla kõige rohkem H250(10mm) Rõhtvuugi hälve horisontaalsirgest võib olla kõige rohkem 15 mm kahe meetri kohta kuid mitte rohkem kui 20 mm 10 meetri kohta MÜÜRI PINNA KVALTEET Puhasvuuk müüriga on tegemist kui valmistöö vuugid on sirged, ühepaksused ja siledad ning püstvuugid seotise kohalt kohakuti. Tellistel ei tohi olla mördi jälgi ega pritsmeid, nätavale jäävad tellise ääred peavad olema terved ja tellised ei tohi erineda kvaliteedilt ega toonilt. Müüritis on poolpuhas, plaatimis- või tasandamiskõlblik kui tarind on sirge ja pinna poolest ühtlane, tellised on küll sirged aga on lubatud suuruse erinevused. Löögijäljed ning pinnal mördiplekid Krohvitava müüritise võib teha tellistest millel on mõõtme erinevusi ja löögijälgi kui
seguta, alles seejärel laotakse seguga; Müüri ladumisel kasutatakse korraga 3-4It erinevalt aluselt võetud telliseid, et toonide erinevus hajuks; Vuugi soovitav paksus on 12-14mm; Poolekivi tellismüür ei ole veetihe: kaldvihmaga märgub ka telliste sisepind. Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja tellisvoodri vahele. Toimiva tuulutuse korral tuuldub niiskus tuulutusvahest välja; Käsitsi vormitud tellistel paigaldatakse lohuga tahk ülespoole; 23 Tellisvooder Savitellismüüri ei tohi katta millegagi, mis takistab niiskuse eraldumist; Kõik vuugid tuleb täita müürimördiga. Võimaluse korral vältida järelvuukimist; Deformatsioonivuugid tuleb planeerida min. 10m sammuga. Rõhtvuugid armeeritakse peale esimest telliserida ja viimase all; müüritise avade all ja peal;;
· ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. (Silikaat AS) 4. KVALITEEDINÕUDED 4.1. Seotis Tellise ja mördikihi vaheldumised teevad ,,tellisehunnikust" müüri. Nende põhi- elementide vaheldumisest tekib vuugijoonis, mida nimetatakse seotiseks. Kui tellised pannakse ülestikku alati samas kohas vertikaalsuunas, ei ole tellistel omavahel mingit seost. Siis on müüritis tehtud läbiva püstvuugiga. Sel juhul ei jaotu koormus ühe tellise laiusest kaugemale ja tellised ei seo müüri ühtseks tarindiks. Telliste seotis ehk püstvuukide paigutus erinevatele asukohtadele ülestikku paiknevas müüritisekihtides jaotab tellisseinale tuleva punktkoormuse laiemale alale. Seotise suurus mõjutab ka seda, kui laiale alale koormise mõju tellisseinas jaotub.
suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi
mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Nad kuuluvad auktelliste hulka (et vooder tuleks kergem). Kui viimistlustelliseid laotakse seinaga kokku, siis vooderdustellised moodustavad eraldi kihi. Nurktellised jagunevad kahte alaliiki lõigatud nurgaga ja ümarnurgaga. Mõeldud on nad seinte nurkadeks ja kuuluvad viimistlustelliste hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65 mm. Pinnakujundus samad, mis viimistlustellistel. Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks.
• Analüüsida saab makrojäänuseid (suuremad taimede katked) ja mikrojäänuseid (väiksemad, tavaliselt vaid mikroskoobis nähtavad jäänused) • Mikrojäänused: • Õietolm (järgmine slaid) • Rohttaimedel lõikeservade osad e kraadid • Fütoliidid e taimerakkudest pärinevad ränistruktuurid • Ränivetikad • Taimede DNA • Makrojäänused: • Seemned ja viljad või nende kujutised, nt põlenud savil (savinõudel, tellistel) • Taimejäänused (nt ka savinõude vormimismassis) • Puidujäänused • Kaudne teave, nt kunsti-teosed, kirjalikud andmed jne Arheoloogia andmed loomastiku kohta Eesmärk: eelkõige toitumisharjumused, kuid mitte ainult Keskkonnaandmete seisukohalt väikeloomad sageli informatiivsemad – kliimaga seotud muutused pareminijälgitavad Suurte loomade osas inimmõju palju olulisem
autoriõigusi. Peetakse tõenäoliseks, et primitiivsed inimesed kasutasid märke näidates kariloomade omandiõigust. Rooma keisririigi aegsed mõõgasepad märgistasid mõõgateramikele oma nimesi. Lõuna-Prantsusmaa, Lascaux Koopa seinadelt on leitud maalinguid, mis on tehtud umbes 5000 a. eKr. Vanad egiptlased, kreeklased, roomlased ja hiinlased kasutasid mitmesuguseid templeid ja märgistusi, et viidata autorlusele, näiteks keraamikal ja tellistel. Märgistused näitasid kaupade kvaliteeti ja probleemide korral oli inimestel võimalus tootja poole pöörduda. (Sherinian, s.a.) 5 Keskaeg kuni 19.sajand Umbes 1000 aastat pKr, hakkasid ilmuma esimesed kaubamärkide “andmebaasid”. Reisivad kaupmehed hakkasid müüjaid ja nende unikaalseid kaubamärke jälgima, et tuvastada kauba autentsust ja kvaliteeti. (Sherinian, s.a.)
annaabi.ee 
