Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite kaugusele üle Järvamaa rabade, metsade, voorte ja asulate. Kautla-Seli soode ala Siia jäävad Kautla, Laeksaare, Seli ja Tellissaare raba, mis on 39,5 tuh ha suuruse Epu-Kakerdi soostiku osad. Läänest ulatub ala Harju maakonna piirini, idast aga Simisalu väljamäeni. Ala põhjaosas väärivad tähelepanu Balti jääpaisjärve taandumise ajast pärinevad Külvandu rannikuluited, mis on kohapeal tuntud kui Suur selg ja Väike selg. Taandudes jättis jääpaisjärv maha rannikumoodustisi astangute, rannavallide ja luidete näol. Männikutega kaetud luited on hästi jälgitavad VetepereArdu maantee ääres.
kalaroad. Albu mõisa värvikate maalingutega peahoone on suveperioodil avatud ka turistidele, kehakinnitust pakub Albu Toiduait. Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Tapa, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, aitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi (Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi) Põhja-Eesti maastikuvaldkond: 1. Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon 2. Harju lavamaa maastikurajoon 3
Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede
maastikukaitsealal esinevad. Leida võib seal jõhvikat, pihlakat, murakat, aga ka musta sõstart ning vaarikat (Reier ja Kukk, 2000). Seire Piiumetsa maastikukaitsealal asub kuus seirejaama, kus seiratakse nitraaditundliku põhjavett. Kuna Piiumetsa on Natura 2000 ala, seiratakse seal ka Natura 2000 liikide liigirikkust (Keskkonnaregister). Piiumetsa raba seisundit hinnati 2007. aastal teistest seiratud rabadest (näiteks Väätsa ja Tellissaare raba) veidi paremaks ning looduskaitselist väärtust kõrgeks (Eluslooduse ja ...). Pärandkultuur Piiumetsa küla on esmakordselt mainitud 1423. a., mõisat Rootsi ajal (Eesti giid). Mõis on rajatud ka alles 17. sajandi alguses (Särg 2005). Küla on nime saanud selle järgi, et öeldi: ,,Püia metsast", hiljem kutsutigi Piiumetsa. Mets oli pelgupaik, kuhu mindi sõja ajal varjule (Remmel 2004). Kui 1830
ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, siin asub ka mitmeid metsise mängukohti. Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on
34. Tuntumad õunte suvisordid, sügissordid, talisordid. Sügissorte: `Antonovka', `Dolgo', `Kaimo', `Kaja', `Kanni', `Karamba', `Koit', `Krista', `Kuku', `Lembitu `Liivi kuldrenett', `Melba', `Pärnu tuviõun', `Sõstraroosa', `Sügisdessertõun', `Sügisjoonik', `Tiina', `Vahur'. Talisorte:`Cortland', `Kaari', `Karksi renett', `Katre', `Kikitriinu', `Krameri tuviõun', `Liivika', `Meelis', `Paide taliõun', `Põltsamaa taliõun', `Sidrunkollane taliõun', `Talvenauding', `Tellissaare', `Veteran', `Wealthy' (`Tartu roosõun'). Suvisordid `Krügeri tuviõun', `Martsipan', `Suislepp', `Valge klaarõun 35. Viljade küpsusastmed. - koristusküpsus (õun lõpetanud kasvu, toitainete varumise), - tarbimisküpsus ehk tehniline küpsus (viljad omavad sordile omase maitse, neid võib värskelt tarvitada). 36. Õunte küpsuse kriteeriumid. Õunte küpsuse kriteeriumid: - toores, - koristusküps,
Sügissorte: `Aia ilu', `Antonovka', `Dolgo', `Kaimo', `Kaja', `Kanni', `Karamba', `Koit', `Krista', `Kuku', `Lembitu', `Liivi kuldrenett', `Melba', `Pärnu tuviõun', `Sõstraroosa', `Sügisdessertõun', `Sügisjoonik', `Tiina', `Vahur'. Talisorte: `Cortland', `Kaari', `Karksi renett', `Katre', `Kikitriinu', `Krameri tuviõun', `Liivika', `Meelis', `Paide taliõun', `Põltsamaa taliõun', `Sidrunkollane taliõun', `Talvenauding', `Tellissaare', `Veteran', `Wealthy' (`Tartu roosõun'). Suvisordid `Krügeri tuviõun', `Martsipan', `Suislepp', `Valge klaarõun 5. Viljade küpsusastmed. Viljade küpsusastmed: - koristusküpsus (õun lõpetanud kasvu, toitainete varumise), - tarbimisküpsus ehk tehniline küpsus (viljad omavad sordile omase maitse, neid võib värskelt tarvitada). 6. Õunte küpsuse kriteeriumid. Õunte küpsuse kriteeriumid:
tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha. SPERMATSEET - vaalaliste vaha. Biofunktsioonid : ehituslik(mesilaskärjed), kaitse kehakatte märgumise eest (veelinnud), toit(vahaleedik[liblikas]) Liitlipiidid : Liitlipiidid on mitmetest koostisosadest koosnevad lipiidid N:
annaabi.ee 
